MALAISIA
MAAGILINE TIOMANI SAAR
22. APRILL 2017
Site Title
PLUSSID
MIINUSED
Väga ehe ja rahulik
Sõbralikud ja siirad kohalikud
Privaatsed ja puhtad rannad
Imeline ja puutumata loodus
Aastaringlselt soe kliima
Aeganõudev saarele pääsemine
Keskpärane toit
Liivakärbsed rannal
Keeruline küladevaheline liiklemine saarel
MILLAL MINNA?
Tioman on troopilise mussoon kliimaga. Mussooni periood kestab novembrist kuni veebruarini. Parim aeg külastamiseks on juuni, juuli ja august, kui on väga kuiv.
KLIIMA?
Novembri keskpaik kuni veebruari keskpaik on keskmine temperatuur 32 kraadi, sel ajal on ka vihmaperiood. Veebruari teisest poolest kuni novembri esimese pooleni langeb temperatuur 2 pügala võrra 30 kraadini. Aprilli peetakse kuiva hooaja alguseks.
HINNATASE?
Tegemist on turismipiirkonnaga, kus erinevate teenuste hinnad on kõrgemad kui mandril, kuid hinnad on endiselt Euroopaga võrreldes tunduvalt soodsamad.
TURVALISUS?
Tioman on vaikne ja rahulik saar kus tõisiseid turvariske ja ohte ei varitse. Küll soovitatakse lapsi kaitsta sisalike eest ning hoolsalt jälgida praamide graafikuid, sest praamid on mitteametlikud.
KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)
MIKS TIOMAN?
Malaisias on tegelikult väga palju imelisi saari ning kuigi esialgu langes minu valik Rawa saarele, jätsime seekord sinna minemata. Põhjuseks nimelt majutuste kõrged hinnad. Rawal on helesinine vesi ja valge liivarand aga palju muud, peale rannas lesimise, seal teha ei olegi. Kuigi see oli meie seekordse minipuhkuse eesmärk, on Rawal vaid erakuurortid ning kolme öö hinnaks kõige soodsamas toas kujunes üle 800 euro. Seetõttu tegime me lõpliku valiku vastavalt oma eelarvele ning sõitsime hoopis Tiomanile.
Tioman ei ole välisturistide poolt väga palju külastatud, sest sinnasõidu aeg on pikk ning see teeb reisi ebamugavaks. Ja see omakorda teeb Tiomani eriliseks. Samas Malaide ja sukeldujate paradiis on ta kindlasti.
Päevapeale ajas kuumus ka meil ajud pehmeks. Kell 12st näitas auto termomeeter 37 kraadi ning väljas oli meeletu kuumus. Taavi väsis ühel hetkel nii ära, et teda ei huvitanud enam üldse kas ja kus me oleme. Ma vahepeal ikka naeran, et kui mul on 2000mAh aku siis Taavil on 500mAh ning see ei jookse tal tühjaks aegamööda. Taavi aku kukub 90% pealt otse 2% ja siis viskab ta pildi tasku.
Isegi kui nad tunduvad rahulikud, ei tohi mitte kunagi eeldada neist head. Stiilis, et ma tulen autost välja ja teen üle pildi, kuna nad kõik toimetavad nii rahumeelselt. Nad ründavad isegi siis kui selleks mingit põhjust ei ole. See loom võibki ühel hetkel rahulikult süüa ning teisel hetkel oma umbes 600 kg kaaluva kerega sinu poole söösta.
-
Edasi-tagasi lennupiletid.
-
Majutuse kinnitus - mina kasutasin booking.com-is tehtud majutusi mille hiljem ilma teenustasuta tühistasin.
-
Töökoha või ülikooli tõend (lapsel peab olema koolikiri) - kuna olen iseenda tööandja, kirjutasin tõendisse millega ma tegelen, kes ma olen ning, et tööleping minuga jätkub pärast reisilt naasmist. Taavi võttis ülikoolist tõendi oma õpingute kestvuse kohta...
Kuid, kui siiski juhtub see halb tsenaariuim, et teiselt poolt autoakent vaatab vastu relvatoru, siis alati peab loovutama auto või mis iganes väärisesemed, ilma igasuguse vastupanuta. Põhjus, miks LAV'is autoröövidel nii palju inimesi surma saab on selles, et Lõuna-Aafrikas on relvade omamine väga tavapärane. Seetõttu eeldavad röövlid, et ka sinul on relv ning kui sa vastupanu osutad tapab ta enne sinu, kui laseb sinul teha esimese lasu.
Tippu jõudsime juba 20 minutiga ning vaated üleval olid tõesti väga ilusad, teatud nurga all pani mägede kalle oma kaines mõistuses kahtlema. Osa mäe nõlvast paistis nii vertikaalselt, kui horisontaaselt viltu olevat, see tekitas äärmiselt kummalise perspetiivi tunnetuse ja pani pea korralikult ringi käima.
KUIDAS TIOMANILE PÄÄSEDA?
Meie sõitsime Tiomanile Singapurist, mis tähendas ca 3h sõitu Mersingi, sealt 1h T.G.Gemoki sadamasse, seal paaritunnist ootamist, sest praamid hilinevad tõesti pidevalt. Pärast pikka ootamist saabus esimene praam ja meie muidugi lootsime, et lõpuks saame minema. Kuid nagu selgus olid kõikidele välja jagatud praamipiletid põhjusega erinevat värvi. Nimelt saabusid praamid vastavalt sadamale kuhu sa sõita tahtsid, sest üks praam ei teinud tiiru peale ju kogu Tiomanile. Värvi järgi lasti pardale ning meie praam saabus kõige viimasena.
Seejärel nautisime paaritunnist sõitu praamiga. Pärast mitmeid peatusi Tiomani erinevate külade sadamates ja 9h möödumist jõudsime ABC külla, mis oli meie peatuspaik, ööbimispaigaks Tioman Dive Resort. Nagu nimigi reedab on tegemist sukeldujate meeliskohaga ning nad pakuvad omalt poolt palju erinevaid kursusi ja sukeldumise pakette.
KUIDAS PÄÄSEB SAARE TEISTESSE KÜLADESSE?
Tioman on 139 km2 suurune saar ning huvitav on fakt, et seal puudub enamike külakeste vahel maismaa ühendus. On võimalik ABC-st mööda maismaad sõita nö pealinna Tekekisse, kus muideks asub saare ainus ATM. Juara randa läheb samuti ainus sõidutee mis läbib džunglit ja see on maismaühenduste osas enamvähem ka kõik. Ülejäänud külade vahelised ühendused käivad juba merdmööda, veetaksoga. Seetõttu on Tiomanil väga palju puutumata loodust ja metsikut džunglit. Parim viis Tiomani avastamiseks ongi ette võtta džunglimatk.
Mina tegin 2h džungli retke. Kõndisin elektriliinide all ABC-st Batang Bay'sse ja sealt veel pool tundi edasi Monkey Bay suunal. Teepeal kohtasin ma ehmunud ahve, mõnda monitor lizardit ja isegi ühte inimest. Muidu nautisin täielikku privaatsust, vaikust ja rahu. Kohalikud õpetasid, et just elektriliinide all püsides ei ole võimalik ära eksida, see teeb omapäi džungli avastamise imelihtsaks!
KUIDAS ON SAAREL TURVALISUSEGA?
Kuna peamiselt külastavad Tiomani siseturistid, on saare elanike suhtimine võrdlemisi erinev sellest millega ma mujal aasias harjunud olen. Kohalikud on siirad, armsad ja sõbralikud ning samas väga tagashoidlikud, keegi ei oota sinult kui turistilt midagi. Minuarust on see tõeliselt haruldane. Kui Taavi jättis oma päikeseprillid kohvikusse ja me avastasime järgmisel päeval nende kadumise, siis olime üksna kindlad, et ta on neist ilma. Kuid restorani jõudes ütles kelner kohe, et jajaa, me leidsime prillid! Kui me püüdsime anda talle väikest jootraha, et ta nii aus oli, oli ta siiralt üllatunud ja see ei olnud kindlasti tema jaoks midagi tavapärast.
Kui küsisime saarel pimedas ringi liikumise kohta, siis naersid välismaalastest sukeldusmisinstruktorid, et kõige ohtlikum on see kui nendesugused purjus tüübid sulle otsa koperdavad. Kui aga see välja arvata on saar väga turvaline. Tegelikkuses olid ka välismaalased väga viisakad ning meie ainus konflikt oli ühe prantsuse härraga kes kohalikule kiisule toidulaua taga kastet pähe valas. Mina ei näinud seda olukorda aga Taavi nägi ja ta ütles selle peale antud meesterahvale üsna halvasti ning vastuseks lubas härra meile vist tappa anda. Kui ma maha istusin ja Taavi selgitas mulle mis juhtus, oli mul nii hea meel, et Taavi pisikese kiisu kaitseks välja astus. Aga ma muidugi läksin selle peale endast välja, et see tüüp Taavile halvasti ütles ning suutsin omakorda veel härralt küsida, et excuse me what did you say to us? Ütlesin talle, et loomadega nõnda ei käituta ning sain segases inglise keeles vastuse, mida ma desifreerida ei suutnud. Temaga lauas istuvad naine ja tütar tundsid end tema käitumise tõttu silmnähtavalt ebamugavalt ning me jätsime asja sinnapaika. Järgmisel päeval soovis härra Taavile rõõmsalt ilusat hommikut ning sellega meie konflikt päädis. Tappa õnneks keegi seekord ei saanud!
KES ON MONITOR LIZARD?
Minu üheks eredaimaks mälestuseks saarelt jäävad kindlasti monitor lizardid, kes on sealsetes randades ja põõstastikes tihedad külalised. Monitor lizard on komoodo varaani kõige lähim sugulane ning nad võivad kasvada lausa kuni 3m pikkusteks. Sisalikku rohkem kui küll! Minul õnnestus seal ühte 2m pikkust isendit näha, oleksin väga tahtnud ka pai teha aga nad on üsna arglikud. Kuna saarel elab ka palju fruit bate, siis õhtul oli päris võimas neid suuri tiibadega tegelasi ringi lendamas näha. Fruit bat'id on nagu chihuahua koerad, ainult, et tiibadega, nad on isegi koeraga samas suuruses. Ülimalt armsad!
KUST LEIDA SUVENIIRE?
ABC külas ööbimine oli soodne ja seal oli tõesti väga mõnus peatuspaik, palju söögikohtasid, mõnibaar, toidupoed ning samas rahu ning vaikus. Samas rahu ja vaikust leidis seal saarel kõikjalt. Kuid nii toidupoed kui söögikohad on pigem askeetlikud.
Ühel õhtul sõitsime ratastega ka Tekekisse, mis asub ca poole tunni kaugusel, et koju suveniire ja külakosti osta. Tioman on tax free zone, mis tähendab näiteks Hiina turistide jaoks tunduvalt soodsamaid hindasid alkoholile ja tubakale aga palju muud kaupa sealt ei leia. Mina kujutasin ette, et seal on mõni tore turistidele mõeldud suveniiripood aga raskusi oli isegi kohalike kommide leidmisega. Mina võrdleksin Tiomani kaubandust kohati isegi mõndade aastate taguse Kuuba omaga, kus niiöelda turistide poodides oli väga piiratud ja tagasihoidlik valik importkaupasid. Tiomanilt sain kingituseks kaasa vaid külmikumagneteid mille valikut raske teha ei olnud, sest neid oli valikus täpselt üks. Tax free poodidest leidis ka Oreo küpsiseid ja KitKat šokolaadi kuid nende Malaisiast koju vedamisel me mõtet ei näinud.
MISSUGUNE TOIDUKOHT VALIDA?
Toidukohtadest julgeksin soovitada Sunset Cornerit kus meie käisime pizzasid söömas. Kui aus olla, siis oli nende pizza meie üks parimaid eineid saarel. Kohalikud soovitasid meile grill restorani ABC Chalet and Restaurant, mis pidi olema veidi kallim aga lausa imeliste toitudega! Reaalsus oli see, et mina ei söönud oma taldrikult peaaegu midagi, sest see oli tõesti üks kohutavamaid eineid mida ma üldse kunagi söönud olen. Ma võin olla veidi pirtsakas aga selle koha kehva kvaliteedi osas ma ei liialda. Kohalikule köögile orienteeritud toidukohtades olid samuti väga maitsvad road.
MISSUGUNE RAND VALIDA?
Saare läänepoolsed rannad on väga kivised ning täis liivakärbseid. Kui sa veel ei tea mis pagana asi on liivakärbes, siis Tiomanil on sul võimalus teada saada ja ma luban, et neid tegelasi sa enam ära ei unusta, sest nad hammustavad lausa talumatult valusalt. Päevitama ja ujuma läksime meie ida poole Juara randa, mida kiideti kõige enam. Kuigi ma tahtsin väga lumivalge liivaga rannas peesitada ja Juara ei olnud seda, oli rand siiski imeline. Sõitsime sinna 150 ringgiti eest läbi džungli džiibi kastis. Istusime seal avatud kastis ning nautisime pooletunnist sõitu ja džungli hääli, see oli juba elamus omaette. Rannariba Juaras oli pikk, puhas ja täiesti inimtühi. Nägime seal kahe päeva jooksul hetkeks vaid ühte perekonda ja ülejäänud aja nautisime uhket üksindust. Pehme liiva ja kristallselge veega privaatrand, ma ütleksin, et Juara oli üsna imeline!
KUI SOE ON TIOMANIL VESI?
Rannariba ääristavad tuules õõtsuvad palmid, tühi idülliline rand ja lugematud võrkkiiged, mida paremat oskaks ühelt rannapuhkuselt oodata? Minule jääb Juara eriliselt meelde ka seepärast, et vee temperatuur oli tõesti vist üle kolmekümne kraadi. Kui päike pilvetaha peitus oli vesi soojem kui õhk, mille temperatuur oli 30 kuni 32 kraadi vahel. Rääkimata päikesest endast, mis paistis pähe otse 90 kraadise nurga alt. Me lihtsalt seisime seal ja naersime oma varju puudumise üle. Ega põhjamaa inimene ikka ei ole harjunud, et keskpäeval on vari hoopis otse jalgade all! UV index oli samuti igapäevaselt 11. Ma olen pigem tumedama pigmendiga ning põlesin ikka 30 SPF päikesekreemi kasutades ära. Ühe pilvise ilmaga ütlesin Taavile, et ma ei viitsi päikesekreemi peale panna, lauspilvisus ju siiski. Ma ei maganud pärast 3 päeva selja peal! Ma pole vist kunagi selga niimoodi ära põletanud. Tagasitulles nägi mu koorunud selg välja nagu lapikoeral. Nii, et olge seal päikesega ettevaatlikud!
Tioman on maagiline paik, igal ajahetkel saar muutus ja oli uue näoga. Päevasel ajal oli kõikjale kuulda aktiivseid džunglihääli, õhtuhämaruses viskasid pilved puudele roosakaid helklevaid laike ja varahommikul oli džungli kohal salapärane aura, vaikselt ärkav džunglielu ja soojad päikesekiired tekitasid tunde, et tahaksin sinna mägedevahele pikemaks peatuma jääda.
Juara ja Tioman olid super!