BRASIILIA

15. MAI 2018

PLUSSID

MIINUSED

Aastaringselt soe kliima

Väga sõbralikud, soojad ja abivalmid kohalikud

Meelelahutuse valikuid on laialt ja igale maitsele

Sobiv nii rannapuhkuseks kui kultuuri nautimiseks

Maitsev Pão de Queijo juustuleib

SO​

Kõrged elamiskulud ja kallid teenused

Väga kuritegelik ja suur röövimiste oht

Ilma Portugali keeleta on kohati raske hakkama saada

Väljapool pankasid ei tohi sularaha automaate kasutada, sest need on tihti häkitud

Väljas söömine on väga kulukas

Restoranides pakutav toit on üsna rasvane ja rammus, tihti fritüüritud

Alati palju rahvast ja seetõttu pikad järekorrad nii toidupoodides kui turistiatraktsioonide juures

MILLAL MINNA? 

Parim aeg külastamiseks on detsembrist kuni märtsini, kui ilmad on soojad ja päikeselised ning saab külastada randasid. Sambakarnevalist osa saamiseks peaks külastuse ette võtma veebruaris, kui Rio on kahtlemata turistide poolt üle rahvastatud. Juunist kuni septembrini, mil on Brasiilias talv, võib oodata tunduvalt soodsamaid majutuse ja teenuste hindasid, vähem turiste ning tänu veidi jahedamale kliimale sobib see aeg suurepäraselt vaatamisväärsustega tutvumiseks. Sel ajal on ka vähem vihma ning tänu selgemale taevale kuulsate mägede nähtavus parem.

 

KLIIMA? 

Rio de Janeiros on troopiline ja niiske kliimas. Seal on aastaringselt soe, maist kuni oktoobrini on jahedam periood, mil keskmine temperatuur on 21 kraadi, detsembrist kuni märtsini umbne ja palav ning keskmiseks temperatuuriks 27 kraadi. Aprill ja november on suve ja talve vahepealsed kuud. Aastaringselt jääb temperatuur 18-30 kraadi vahele.

HINNATASE?

Rio de Janeiro hinnatase on üsna sarnane Ameerika Ühendriikidele, kuigi nii teenuste ja elamiskulude hinnad kõrguvad USA-ga samale tasemele, siis ei saa seda kahjuks kvaliteedi kohta öelda. Nii toidu, ööbimise kui teenuste hinnad on tõesti kõrged.

TURVALISUS?

Nagu ülejäänud Brasiilias, näeb ka Rio de Janeiro külg-külje kõrval sügavat vaesust ja jõukust. Rio ei ole turvaline linn ning seal peab ringi liikudes olema ettevaatlik:

    Kõik väärisesemed, isegi need mis on odavad aga näevad välja kallid, tuleb maha jätta.

    Tavalised on relva või noa ähvardusel röövimised.

    Sularaha automaate on soovitatav kasutada ainult pankades, sest ülejäänud paikades võivad need olla häkitud.

    Üksikud naisreisijad peavad palju kokku puutuma seksuaalse ahistamisega, nii puudutuste,      erinevate liigutuste imiteerimisega kui ka ebatsensuursete väljendite kuulmisega.

    Enne reisile minekut on väga soovituslik viia end kurssi, missuguseid linnaosasid vältida ja kus ööbida, et valituks osutuks ikka turvaline piirkond.

Ärge uskuge neid külajutu tasemel infokilde, kus keegi hoiatab 60eurose burgeri eest. Usun, et kui hästi otsida, siis leiab Eestistki sellise hinnaga burksi. Mina seda oma silmaga näinud pole ja ei näinud ka Islandil, aga kes otsib, see leiab. Lava restorani soovitan soojalt, minu jaoks oli see üks parim toiduelamus Islandilt.

Kuna ma veetsin eelmise aasta jaanipäeva Lapimaal, siis ehk suudan ma kedagi veel inspireerida seda imelist kogemust ette võtma ning 24tunnist päeva nautima minna. Tegelikult käib suvel sealkandis võrdlemisi vähe turiste. Et ma talvist Lapimaad näinud pole, siis saan kiita ainult suvist ja suvine oli lausa nii imeline, et sealt oli raske tagasi tulla, olen nüüd...

Kuid Manilas on siiski midagi, mida mujalt ei leia. Teadsin, et Manilas asub, Hiina järel, üks Aasia parimaid turge, Greenhills, kust leiab absoluutselt kõikide brändide toodangut, tõsi küll, tegemist on siiski replicatega, ei saanud me seal käimata jätta. Hinnatase oli sõltuvalt replica kvaliteedist väga erinev...

Suundusime oma kodu lähedale metsa öist matka tegema. Otsisime üles vaatlustorni, millest soovitati keskööpäikest nautida. Päikest me pilvede pärast küll ei näinud, aga saime nautida polaarpäeva võlusid. Jalutasime kell kaks öösel metsas, väljas täiesti valge ning kuulasime linnulaulu...

Ja nüüd ma avastasin, et olen liikunud ühest äärmusest teise. Paar aastat tagasi oli mul raske teha midagi muud peale vedelemise. Nüüd on mul raske vedeleda. Ja äärmused ei tähenda juba eos midagi head...

Please reload

KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)

OMANÄOLINE RIO

Amazonasest kulges minu lend Rio de Janeirosse, kus veetsin oma sünnipäeva ja kokku tervelt nädala. Rio oli põhimõtteliselt ainult rannas vedelemine ja linna ilu nautimine.

Rio de Janeiro on üks tõeliselt maagiline linn, mis kindlasti külastust väärib.

MIKS ON RIO EHITATUD MÄGEDE VAHELE?

 

Linn, mis on ehitatud täiesti ebaloogilisse paika -  mägede vahele. Riost sai mägedevaheline linn, nagu meie seda tunneme seetõttu, et kõige vaesemad, peamiselt orjade järeltulijad tõrjuti 20 sajandi algul linnast välja mägedesse ning tekkisid esimesed favelad ehk slummid. Praeguseks on sellest kõige vaesematele mõeldud asumist kasvanud maailmakuulus linn, kus elab üle 12 miljoni elaniku. See teeb Riost rahvaarvu järgi suuruselt teise linna Brasiilias. Rio tohutus elanike ja majade rägastikus on vaheldumisi tänavad, kus on hirmkallid villad ja luksushotellid ning järgmisena haigutav slummidega vaesus.

Igal juhul on Rio üks imeliselt omanäoline paik ning kuulus nii oma mägede, randade, ilusate naiste, slummide, jalgpalli ja loomulikult, üle kogu linna vaatava ühe nüüdisaja maailmaime,

Cristo Redentor ehk Lunastaja Kristuse kuju poolest.

KUHU VALIDA ÖÖÖBIMISPAIK?

Rios ööbisin ma korteris, kuna leidsin ühe väga soodsa hinnaga Copacabana ranna juurde. Seetõttu ei saa öelda, et ma veetsin rannas vähe aega. Et leida võimalikult turvaline asukoht, tegin korteri valikul väga pikalt eeltööd. Turistide meelispaigaks on tavaliselt Copacabana, Ipanema ja Lebloni ümbrus. Brasiilia on ohtlik riik ja enamus turiste, kes jagavad Brasiilia kohta soovitusi, hoiatavad röövimiste eest. Väga tavalised on kotiröövid, mille puhul soovitatakse kindlasti loobuda oma kotist või muudest väärisesemest, mida röövel tahab ära võtta, sest tavaliselt on nad relvastatud ja Brasiilias on tulistamised ja pussitamisedki kahjuks väga tavapärased. Seetõttu on kõige targem jätta kõik väärisesemed üldse koju. Isegi need mis on odavad aga näevad välja kallid. Minult õnneks ei püütud midagi varastada. Ma olin ka väga hoolas ning olin isegi Lonely Planeti sirvimisel ettevaatlik, et mitte jätta endast eksinud turisti muljet.

Copacabana juures tundsin end turvaliselt isegi öösel, sest rand oli kohati valgustatud ning et turist ikka julgeks ja tahaks Riot külastada, patrullivad seal ümbruses politseinikud. Nägin isegi ühte tagaajamist, kus politsei tõmbas kotiröövli pikali.

SÜDASUVI BRASIILIAS

 

Olin Brasiilias jaanuaris kui seal on südasuvi ning ilmad olid megapalavad - päikese käes nägin isegi 54 kraadi ja varjus kohati üle 40. Nädalavahetusel olid Copacabana ja sellest järgmine, samuti kuulus, Ipanema rand, paksult rahvast täis. Pigem võib öelda, et randa ei olnud selle inimmassi all nähagi. Copacabana üleminekut Ipanemaks on muideks lihtne ära tunda tänavakivide sillutise järgi. Copacabanas looklevad musta ja valgega lained, Ipanemas aga ruudud. 

Ilmselt oli rahvast rohkem ka seetõttu, et oli karnevalieelne aeg ning inimesed olid hakanud juba Riosse kogunema. Sooja oli pidevalt 40 kraadi kanti ja mina, tuntud soojaarmastajana, ei kurtnud üldse. Esimest korda elus nägin päikest, mis oli täpselt seniidis. Mõtlesin võtta rannas seljale päikest ja seisin püsti, sest lamamisest oli juba villand. Peale kümmet minutit seismist tundus, et päike ei võta ikka üldse. Sel hetkel taipasin, et mul lihtsalt polegi varju, vaatasin üles ning päike paistis lagipähe. Brasiilia oli minu esimene reis teisele poole ekvaatorit ja esimene kord kui ma sain tunda niivõrd teravat päikest.

KUIDAS LIIGELDA RIOS ÜHISTRANSPORDIGA?

 

Lisaks rannas vedelemisele tahtsin kindlasti ära näha kuulsat Sugarloaf mäge ja loomulikult Lunastaja Kristuse kuju. Bussid olid Rios väga mugavaks liiklusvahendiks, mis sõitsid tihti ning pigem üsna kaootilise graafiku alusel. Ühel hetkel mõistsin, et bussile minemiseks ei peagi seal tingimata peatuses seisma. Bussid peatusid seal, kus peatust nõuti ja võtsid inimesi peale seal, kus sooviti peale tulla. Piisaski kui viskasid tee ääres käe püsti ning üks paljudest bussidest korjas sind ikka peale. Pilet oli väga odav. Ja neid busse liikus seal meeletult palju. Ühel ristmikul ma lausa loendasin ära kui mitut bussi ma korraga nägin, sain kokku 20. Vau! Samas inimesi, keda laiali vedada on samuti meeletult palju.

ÜHISTRANSPORDIGA LUNASTAJA KUJU JUURDE

 

Selleks, et saada õige bussiga sinna, kuhu vaja, oli kindlasti targem teha veidi eeltööd. Näiteks Lunastaja Kristuse juurde saamine polnud kõige kergem ülesanne. Metroost pidi esmalt küsima metroole või bussile mõeldud integral piletit. Müügil olid ühesuuna piletid, mis maksid ca 4 riaali. Kõigepealt tuli maha minna Lagro do Machado metroo peatuses, edasi Cosme Velho bussile, vist nr 208 ning seal pannakse sind maha juba õiges rongipeatuses, mis viibki mäe tippu.

MILLAL KÜLASTADA LUNASTAJA KRISTUSE KUJU?

 

Mulle väga meeldis kogu teekond Lunastaja Kristuse juurde, Curcavado mäe tippu. Sinna üles saigi väikese rongikesega ning teekond oli tõeliselt kaunis. Palju eksootilisi taimi, durianipuid, ringi lippavaid ahvipärdikuid. Pilet olnud küll kõige soodsam ning tingimata tasub minna kohe hommikul. Kuigi läksin kuju juurde juba varahommikul oli seal rahvast murdu. Pidi ootama rongi järjekorras ning samuti selleks, et saaks üldse kuju juures pilti teha. Seal nägin esimest korda nii tohutut inimmassi, kus oli ebamugav isegi liikuda.