WOWYAGER

CUT OFF JA SELLE TAGAJÄRJED SUHETES

21. JUUNI 2022
DSC05677-3-min.jpg

Emotsionaalne ebaküpsus


Olen varasemalt kirjutanud sulandumisest ja tahaksin sel teemal taaskord peatuda aga veidi teises võtmes. Rääkida sellest, mis on cut off, kuna sulandumine ja cut off, ehk suhete läbilõikamine/katkestamine on omavahel tihedalt seotud. Cut off on sulandumise tagajärg.

 

Ideaalses maailmas tundub, et kui inimeste vahel on pinged, siis nad räägivad oma tunnetest, lahendavad konflikti ja suhe jätkub veel lähedasemana. Nii see võikski olla, see võiks suhetes olla eesmärk, mille poole püüelda. Aga paraku enamasti ei ole suhted nii lihtsad, sest valdav osa inimesi on madala mina eristumisega ehk emotsionaalselt ebaküpsed. Ja siis ei ole iseenda näitamine ja avamine viis, kuidas suhtes olla, vaid suhtes olemise viisiks saab teistega sulandumine.

Kuju muutvad inimesed

Ega madal mina eristumine polegi iseenesest halb. Tihti muutub olukord raskeks, kui sellest tulenevad probleemid inimeste vahel välja löövad ja üheks seesuguseks on suhetes sulandumine. See tähendab, et sa võtad suhtes justkui teise inimese kuju. Kohandud sellega, mida arvad, et sinult oodatakse, puhtalt selleks, et konflikte vältida.

Hirmutavad konfliktid

Enamik meist pole kahjuks lapsepõlves näinud, kuidas hooliv ja küps konfliktide lahendamine käima peaks ja kui suhtes on kaks inimest, tekivad konfliktid nagunii. Kui neid ei teki, surub üks osapool end alla. See lihtsalt ei ole võimalik, et kahe inimese vahel on seesugune üksmeel, nagu neil oleks kahe peale üks aju. Konfliktid on inimsuhete normaalne osa, keeruliseks teeb need oskamatus erimeelsusi lahendada nõnda, et kontakt inimeste vahel säiliks ning, et mõlemad tunneksid, et nende vajadusi on kuuldud ja nähtud. 

 

Enamasti nähakse oma vanemate pealt, et konflikte ei lahendata üldse. Kui neid tekib, vaikitakse, minnakse ära, solvutakse, surutakse tunded maha, otsitakse "lahendust alkoholist", kasutatakse vägivalda, kas emotsionaalselt või füüsilist, luuakse kõrvalsuhteid jne. Seesuguseid tegevusi, mida kasutada lahendamata konfliktide ehk lahendamata tunnete maandamiseks, on palju ning eluterved need enamasti paraku ei ole. Eluterve oleks vajadusel võtta endale aega olukorra seedimiseks, väljendada seda ka partnerile, käia jooksmas, vestelda sõbraga, jalutada tiir ümber kvartali ning seejärel konflikt lahendada. Tihti selle viimase sammuni kahjuks ei jõuta, sest tekkinud tunnetega on liialt raske hakkama saada.

Mina asemel "meie"


Ning kui oma tunnetest ei räägita, ei osata ega suudeta seda teha, hakkab inimene ühel hetkel püüdma aimata, et mida teha ja kuidas käituda, et konflikti üldse ei tekiks. Mis ei ole võimalik! Nõnda püütakse end kohandada teise järgi. Aga seda ei juhtu, ilma iseend kaotamata ja alla surumata. 

 

Tekib segadusse ajav suhtekooslus, kus kahest indiviidist saab meie. Toimub sulandumine. Sellistes suhetes kuuleb palju fraase - meile meeldib see, meie lemmik on see, meie käime seal, meie meie meie. Räägitakse ka palju teise eest. Keegi küsib sinu partnerilt midagi ja hops, vastad hoopis sina. Või lapselt küsitakse kuidas tal koolis läheb, kuid vastab ema, justkui küsimus oleks suunatud talle. Sulandunud inimeste jaoks tundub see kõik igati normaalne, kuna nii on alati olnud ja seni, kuni ühtegi probleemi ja sümptomit avaldunud pole, näeb see välja äärmiselt harmooniline suhe. Seda paraku ühe, või mõlema suhte osapoole individuaalsuse arvelt.

Sulandumisest sulandumisse


See ei tähenda, et sõna meie üldse kasutada ei tohiks. Aga kui meie kõrval enam mina ei ole, tekib varem või hiljem probleeme, mis ajas aina süvenevad. Ja võivad avaldada ka tõsiste terviseprobleemidena. Kui "meie" ei tülitse, "meil" pole eriarvamusi, "me" tahame teha kõike koos ja alati samu asju või kui isegi tülitsetakse aga need tülid ei leia lahendust ning korduvad, on need märguanded, et suhe on sulandunud. Sellises suhtedünaamikas ei mõelda enam iseseisvalt, vaid oma mina antakse lihtsalt ära, et säilitada suhtes näiline rahu. Kui konfliktid isegi tekivad, saavad need alguse frustratsiooni pinnalt, mis tekib enese alla surumisest ja seeõttu lööb see rahulolematus välja valedes kohtades, mitte seal, kuhu see tegelikult kuulub. Saadakse vihaseks, et partner jätab sokke vedelema või paneb telekapuldi valesse kohta jne.  Üks või ka mõlemad partnerid ei räägi kuidas neil tegelikult olla on, mida nad tunnevad, mis neile sobib, mis mitte, millega nad rahulolematud on. Tihti ei pruugita seda ka ise teada, sest on tuldud sulandunud suhetega perekondadest. Oma mina on jäänud välja kujunemata ning sulandmisest vanemaga minnakse sulandumisse partneriga. 

Ajalugu kordub

Ja seesuguse sulandumise baasilt tekivad cut offid ehk läbilõigatud suhted, sest lõputult inimesed end alla suruda ei saa. Leebemas versioonis võib see tähendada, et paarisuhe lõpetatakse, mõnikord järsult ja ootamatult teise osapoole jaoks. Suhte lõpetajale võib tunduda, et ka kõik suhtega kaasnenud rahulolematused jäävad minevikku ja sellega enam tegelema ei pea. Kahjuks kordub tavaliselt sama muster ka uutes suhetes, kui vahepeal iseendasse vaatamist ei toimu.

 

Minu jaoks olid minevikus paarisuhted teineteise koopiad, kui ühega tegin cut offi, tuli teine samasugune asemele. Aju ei oska valida teistsugust suhtemustrit, kui baasi ehk suhet vanematega, mis need valikud kujundanud on, ei tervendata. Partneri valik toimub nii sügaval alateadvuse tasandil ja enda kõrvale valitakse inimene, kes on aju jaoks turvaline, kuna meenutab ajule esmaseid hooldajaid.

Emotsionaalne cut off

Füüsiline cut off on isegi selgemalt eristatav, kuna inimene lihtsalt lõigatakse elust välja. Aga cut offi saab teha ka emotsionaalselt. Eemaldudes oma partnerist ning täites paarisuhtest tekkinud tühimikku muude asjadega, tööga, alkoholiga, kõrvalsuhtega, spordiga jne.

 

Või oma päritoluperes käiakse justkui oma vanemate või õdede-vendadega läbi aga ei teata nende elust mitte midagi. Seda kuidas neil päriselt läheb, mida nad tegelikult tunnevad. Seesugune emotsionaalne cut off on palju vähem märgatavam. Väljapoole võib isegi paista, et tegemist on äärmiselt ühtehoidva ja hooliva perega. Sügavamale vaadates alles hakkab inimesele, kes vaadata oskab, paistma tegelikkus. Kuidas teineteistest hoolitakse aga päris asjadest kunagi ei räägita. Tunded on tabu ning vestlusteemadeks on ilm, poliitika ja kõik muu mis on turvaliselt kauge. 

 

Minu cut offitud pere 

 

Kui ma esimest korda oma terapeudi kabinetis istusin, mäletan selgelt, kuidas ütlesin, et mul on ema ja õega väga head suhted ja noh, isa pole lihtsalt kunagi adekvaatne olnud, seetõttu pole temaga suhet. Tagantjärele mõelda on lausa huvitav, kui terapeut hakkas suunavaid küsimusi esitama ja mul esimest korda hakkas pirn pea kohal põlema minema. Oot kas mul ikka on ema ja õega head suhted? Mida see õigupoolest tähendab? Kui mul oli raske, ei helistanud ma neile mitte kunagi, et iseennast jagada. Ma ei teadnud mitte midagi nendest, mida nad päriselt tunnevad. Ja kelle nägemus minu isast minu pähe siiski istutatud oli, kas see oli minu oma või ma lihtsalt võtsin selle omaks? Minu senine illusoorne maailm hakkas purunema. Puruneb muideks siiani, juba mitu aastat.

Suhted saavad muutuda

 

Muutused suhetes ongi rasked ja peavadki olema, see näitab, et midagi päriselt muutub, sügaval. Minu õpetajad Eesti Pereteraapia Koolist ütlevad, et kui ei ole ebamugav, siis ei eristu. Eristumine ehk emotsionaalne küpsemine on raske, sest sa kisud laiali vanad haavad, vaatad kõikidele allasurutud tunnetele ja teemadele otsa, lahendad neid ja lisaks pead looma uued elutervemad mustrid. Looma oma elu ja käitumise selliseks, nagu sa päriselt soovid. Ja need mustrid, mida sa muudad, on pärit väga kaugest minevikust, kaugetelt esivanematelt. On igati normaalne, et sügavad muutused võtavad aega ja kannatust.

Vahepeal on jube valus aga sealjuures on maailma parim tunne helistada OMA isale ja jagada talle, et ma sain tema peale vihaseks. Tunda kuidas ta talub mu tunded ära ja tunda, et mu pere ja lähedased teavad kuidas mul PÄRISELT läheb. Mitte ei loe selle kohta sotsiaalmeediast või ajakirjandusest. Mõni aasta tagasi ma ei pidanud seda võimalikuks. Kõikide nende muutuste protsess on võimaldanud hakata nägema ja kogema, kuidas läbilõigatud suhted perega tegelikult mu elu mõjutasid. Kui tugevalt oli negatiivselt suunatud kogu minu elu, alateadlike automaatsete mustrite poolt. Alates paarisuhetest ja lõpetades sellega, kuidas ma autoroolis ärritusin või mis tahes valikuid elus tegin.

Cut offi tagajärjed


Kui sulandumine või cut off on olnud osa sinu ülesse kasvamisest ja sellest on saanud sinu normaalsus, on äärmiselt keeruline aru saada, et suhetes tegelikult puudub tõeline emotsionaalne lähedus. Ei oska ju puudust tunda millestki, mida pole olnud? Teadlikult ei tunnegi puudust, aga tõeliste ühenduste puudumisest annab märku sisemine rahulolematus. Raskused oma emotsioonidega hakkama saamisel, kiire ärritumine, vihastumine, teiste tunnetest käivitumine, võimetus oma tunnetest aru saada, kokkulepetest mitte kinni pidamine, soov paarisuhteid mitte luua või hoida, raskused tööl, depressioon, ärevus ja palju palju muud.

Mis suhted mul siis on?

Sellest, missugused sinu suhted tegelikult on, saad teada, kui küsid endalt erinevaid küsimusi. Mis juhtub, kui ma oma pereliikmele helistan, kui mul on tõeliselt raske ning jagan oma kurbust, viha, raskust? Mis nad selle peale ütlevad, kas nad jäävad päriselt kohale või hakkavad lohutama, nõu andma, iseendast rääkima, vahetavad teemat? Kas sa üldse helistad rasketel hetkedel perele või sul on miljon vabandust miks seda mitte teha? Kas sa tead kuidas pereliikmetel päriselt läheb, mis on hetkel nende elus rasket, mis toob rõõmu, missugused on väljakutsed?

Pere on meie seljatagune

On kerge öelda, et perekonda pole vaja, kuna nad nagunii ei mõista, on kriitilised, süüdistavad, teevad maha jne aga oma perest ei saa päriselt cut offi teha mitte kunagi. Me jääme alati 50% oma emast ja 50% isast. Saame kaasa selle pagasi, mille nemad on saanud ning sellega tuleb õppida ise hakkama saama, kui neil sellist teadlikkust polnud. Meie saame valida elada teistmoodi.

 

See mis juhtub, kui pere lõigatakse elust välja, kas emotsionaalselt või katkestatakse tõesti ka kõik suhted, on tavaliselt automaatsete mustrite veelgi tugevam intensiivistumine. Meis hakkavad väga tugevalt tööle need mustrid, mida me ei teadvusta ja avalduvad tavaliselt, üllatus üllatus, paarisuhte probleemidena. Aga paraku probleemidena ka mujal. Seetõttu, kui sisimas närib sügav rahulolematus on alati väga väärtuslik heita pilk endasse ja oma suhetele. Paljud vastused peituvad tihti seal!