LÕUNA-AAFRIKA

MITMEPALGELINE KAPLINN

5. APRILL 2018

PLUSSID

Eestiga samas ajavööndis,  ajavööndi vahetusest tingitud reisiväsimust ei teki

Võimaldab väga    mitmekesist puhkust saab käia safaril, veinituuridel, vedeleda rannas, matkata mägedes

Fauna on üks maailma mitmekesisemaid ja unikaalsemaid

MIINUSED

Reisisihtkohana kulukas

Röövimiste ja ärandamiste oht

Aastaringselt väga tuuline

MILLAL MINNA? 

Parim aeg puhkuseks on just detsembrist kuni veebruarini, ehk suvel. Just, kuna Lõuna-Aafrika on teisel pool ekvaatorit on meie talvel parim aeg LAV'i külastamiseks. Matkapuhkuseks on parim aeg aga hoopis aprillist kuni juuni lõpuni.

KLIIMA? 

Üllatuslikult on Kaplinnas vahemere kliima, tänu millele on talved pehmed ja mitte väga vihmased ning suved soojad ja kuivad. Detsembrist kuni veebruarini, ehk südasuvel võib oodata 20-25 kraadist temperatuuri. Talvisel ajal kõigub temperatuur 8-17 kraaadi vahel. Vee temperatuur on läbi aasta 10 kuni 22 kraadi.

HINNATASE? 

Nii toidupoodides, kui väljas einestamisel on subjektiivsel vaatlusel hinnatase Eestist kõrgem. Paljud tuurid ja atraktsioonid on euroopaga võrreldes aga soodsamad.

TURVALISUS? 

Tuleb ette röövimisi ja ärandamisi, seetõttu tuleb kinni pidada soovituslikest turvameetmetest. Kindlasti jätta koju kõik väärisesemed. Autosse ei tohiks nähtavale jätta mitte midagi.

KEELED? 

Lõuna-Aafrikas on 11 ametlikku riigikeelt - inglise, millega saab tõesti igal pool hakkama, Afrikaani, Ndebele, Svaasi, Tsonga, Venda, Suulu, Koosa, Sotho, Pedi ja Tsvana.

KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)

MIKS ME SÕITSIME LAV'I SEPTEMBRIS EHK KEVADEL?

 

Kui ma Lõuna-Aafrika reisi planeerima hakkasin keskendusin ma safarile ning kui valida oli kas sõidame reisile septembris või novembris, sai valituks september. Novembris on Krugeris juba vihmahooaeg, puud lehes ning loomi tunduvalt raskem märgata. Septembris seevastu, on sealpool ekvaatorit varakevad. Nagu ka meie kevadel on seal siis puud täiesti raagus ja kogu loodus kuiv, ainus erinevus on temperatuur, mis sealmail tavaliselt üle 30 kraadi ulatub.

Turistidel oli võimalik minna end jõkke kosutama. Ainsad reeglid, mida silmas pidada olid, et kaldast ei tohi minna kaugemale kui kaks meetrit ning mehed ei tohi vette pissida. Sügavamas jõesängis leidub palju piraajasid ja kaimane ning pissimine oli keelatud, sest Amazonase jões elutseb pisike parasiitkala (Candiru), kes võib liikuda mööda sooja juga ülesse kusitisse ja...

Teekond vanalinna, inimtühjadel tänavatel oli väga hirmutav. Brasiilia on tuntud kuritegevuse rohkuse poolest ja mina olin enne reisi juba ette valmistunud, et pean kõikjal olema väga ettevaatlik. Seal tühjadel tänavatel kõndides vaatasin küll vist iga 10 sekundi tagant üle õla ning oma kotist hoidsin ekstra kõvasti kinni, sest kotivargused on Brasiilias eriti tavapärased...

Taevas oli täiesti sinine ja tundus, et lõpuks saame nautida basseini ääres päikest. Basseinis saime vaid viis minutit teha pilte, kui kusagilt tulid tormipilved ja hakkas meeletult sadama. Mina mõtlesin, et ehk see läheb mööda ja jäin basseini äärde ootama, kahjuks keeras ilm totaalseks rajuks. Kohvikust lendasid salvrätid ja toidujäägid basseini ning üle selle ääre alla.

Gilidel kohtab igal nurgal baare millel on sildid "Magic Mushrooms" ja just saare tasumisest otsast leiab väga groovysid kohalikke, kes turiste rõõmsalt endaga ühinema kutsuvad. Meil oli seal mõndasid baare vaadates tõeline 70'ndate tunne. Kus elu ongi lill ja muud muret pole, kui leida üks värviline pilt mida vaadata.

Minu jaoks oli see üks veidramaid kogemusi, sest vihm mis sadas oli soolane! Kuigi ma esialgu nautisin sooja padukat, läks sadu niivõrd tugevaks, et me ei näindu enam enda ette ja sõudsime välja. Kaldale jõudes oli tunne nagu taevast kallaks nõelu, sest vihm peksis nii tugevalt vastu keha. 

Please reload

MIKS KAPLINN?

Oli selge, et safaril oleme me nädala ning edasi planeerisime esialgu minna Drakensbergi regiooni kauneid mägede vaateid nautima. Mida enam ma uurisin seda enam sain aru, et tegelikult ei ole ma kindel kas see oleks midagi meie jaoks. Eriti kui arvesse võtta, et aega meil väga palju ei olnud.

Kõik kes Lõuna-Aafrikas käinud soovitasid külastada ka Kaplinna ning tõesti, Kaplinn tundus olevat väga eriline ja huvitav sihtkoht. Kuid oli üks suur aga. Kaplinnas on septembrikuus samuti varakevad ja ilmad ei ole meie kevadistest ilmadest väga palju erinevad. Minu, kui päikesearmastaja jaoks oli see üsna suur möödalaskmine, et ma pileteid ostes Kaplinna meie reisiplaanist täiesti välja jätsin.

Mida enam ma planeerisin, seda enam sai selgeks, et oma teise nädala võiksime just Kaplinnas veeta. Seal oli lihtsalt nii palju näha ja teha. Kui lennupiletid Johannesburgist Kaplinna soetatud, oli asi otsustatud.

Nüüd jäi üle vaid loota, et ka ilmajumal halastab meie peale.

TUULINE MUIZENBERG

Kaplinnas maandusime lõunapaiku ning ilmaennustuse järgi oli meie saabumise päev ühtlasi ka reisi kõige soojem, nii tõesti läks. Seetõttu võtsime suuna Muizenbergi ranna poole kus plaanisime veidi päikest võtta ning kuulsaid rannamaju pildistada.

Kohale jõudes saime aru, et linna ja rannaäärne ilm erinevad teineteisest totaalselt. Nagu olin ka lugenud, siis Kaplinn pidi väga tuuline olema, eriti rannaäärsed alad. Muizenbergi jõudes oli tunne, et kleit lendab üle pea. Majade varjus saime õnneks veidi päikest nautida, kuid ujumiseks oli ilm liialt külm.

ISEHAKANUD PARKIMISKONTROLÖRID

Parkimiskoha juures lendas meile ligi tavapärane nähtus Kaplinnas. Isehakanud autovalvur parklas. Näitas meile oma naist ja nädalast beebit ning lubas auto eest hästi hoolt kanda. Meile öeldi, et pigem maksta neile väike raha, sest nad tõesti võivad päästa teid sissemurtmisest. Väsinud peaga jätsime talle 100 randi (7 eurot), mis on ilmselgelt tegelikult liialt palju. Tavapäraselt jäetakse neile jootrahaks mitu korda vähem, ca 20 randi.

Kindlasti hoidke meeles, et Kaplinnas ei tohi autosse nähtavale jätta mitte midagi! Ei käterätti, päikeseprilli karpi ega ka mitte tühja kilekotti. Vastasel juhul võite eest leida lihtsalt katki löödud klaasiga auto. Meie mahutasime kõik oma asjad alati seljakottidesse ning vedasime neid isegi poodi minekuks kaasa. Mina olen reisidel alati üle keskmise ettevaatlik, eriti pärast seda kui Sitsiilias auto pagasnikust minu arvuti ära varastati.

Aga veidi teisest teemast, rannaäärses burgeri kohvikus olid muideks parimad burgerid mida meie söönud oleme! Soovitan väga sealt läbi astuda.

Muizenbergist tagasi sõites nägime kõige maalilisemaid vaateid ja liivaluited. Juba selle pärast tasuks teekond rannikuäärde ette võtta. Kui ei oleks nii külm ja tuuline olnud, siis oleksime kindlasti seal veidi aega pildistamiseks ja filmimiseks võtnud.

KUS SAAB PAITADA LINDE JA DEGUSTEERIDA VEINI?

 

Järgmisel päeval oli meil vaba kava ning mõtesime, et võiksime mõnest veinimõisast läbi astuda. Leidsin aga Tripadvisor.com-ist Eagle Encounters South Africa, kus saab tutvuda suurte ja väiksemate lindudega ning kirjas oli ka võimalus pilte teha öökullidega.  I was sold! 

Minu üks elu unistus on olnud öökulliga kohtumine, mulle tohtutut meeldivad need salapärased linnud. Kohale jõudes avastasime, et see asus samas kohas kus Spier'i veinimõis, kuhu me samuti tahtsime minna. Super! Kaks kärbest ühe hoobiga. Lindude aia taga elasid aedikus ka sead. Kaks perekonda, ühes peres umbes kuuajased põrsad ja teises kassipoja suurused põrsakesed. Ma ei olnud tõesti nii pisikesi põrsabeebisid veel kunagi näinud. Seisime seal ikka tükk aega ja imetlesime neid. Mul on ikka väga väga hea mees, et ta viitsib kõik need loomad koos minuga ära vaadata, keda ma võiksin ikka tundide kaupa imetleda. Põrsaste aediku ees seisime me vähemalt 20 minutit.

KUIDAS SAADA OSA LINDUDE SHOWST?

Kuna me ei teadnud, et kohapeal on ka lindude show'd, jäime poolest lindude tutvustusest ilma. Seal said inimesed erinevaid kakulisi ja kulle ise käe peale võtta. Kuid polnud hullu, ees oli pildistamine öökullidega! Kuid kui te soovite lindude show'st osa saada, siis kindlasti vaadake eelnevalt kodulehelt kellaaegasid. Show'sid oli sel ajal kavas vaid mõned korrad päevas ning me oleksime pidanud mitu tundi ootama, et järgmisest osa saada. Seetõttu otsustasime kohapeal lihtsalt ringi jalutada.

Öökullide puuride juures saime näha ja paitada pisikesi öökulle kes käisid end aegajalt oma veekaussides pesemas ja enamuse ajast magasid. Minu lemmik osa oli loomulikult see kui sain öökulli oma käele võtta ja teda paitada. Saime talle isegi pisikesi lihatükke anda. Minu jaoks oli see kindlasti üks reisi tipphetk!

MISSUGUNE LIND ÕPIB KÕIGE PAREMINI INIMKEELES RÄÄKIMA?

Väga hämmastav kogemus oli meil ka rongaga. Ma teadsin, et ronkadele on võimalik sõnu õpetada aga, et nad nii täpselt inimest jäljendada oskavad, tundus uskumatu. Seisime ronga puuri juures ning kuulsime kuidas keegi ütles selges inglise keeles: "Give me your wallet!". Vaatasime seljataha ja arvasime, et see tuli vist kusagilt kõlaritest aga siis kuulsime seda uuesti ning nägime, et meiega rääkis ronk! Vaatasime hämmeldunult teineteisele otsa ja lihtsalt naersime, sest see tundus nii uskumatu. Antud linnu tõi keskusesse üks vanem naisterahvas ning töötajad teadsid rääkida, et see ronk pidi üsna ropu suuga olema. Miks talle roppusi õpetati, seda nad ei osanud öelda.