SÜGAV JA SALAPÄRANE
BALI
INDONEESIA
9. APRILL 2018
PLUSSID
Soodsad majutuse ja teenuste hinnad ka hooaja siseselt
Aastaringselt soe kliima
Turisti jaoks turvaline
Tänu hoovustele võimalik aastaringselt surfata
Sõbralikud kohalikud ja külalislahke õhkkond
Inglise keelega saab kõikjal hakkama
Tõeliselt palju teha ja näha, võimalik matkata, harrastada veesporte, tutvuda kultuuriga ning ka lihtsalt rannas puhata
Maitsvad kohalikud toidud
MIINUSED
Loomulikult ei plaaninud ma minna slummidesse üksi uitama, vaid Rios tehakse spetsiaalseid favela-tuure. Kõlab jaburalt ja ohtlikult, aga koos paari automaatidega turvamehega viiakse turiste slummide vähem ohtlikesse paikadesse. Vähem ohtlik tähendab ilmselt seda, et sind ei ähvarda...
Turistidel oli võimalik minna end jõkke kosutama. Ainsad reeglid, mida silmas pidada olid, et kaldast ei tohi minna kaugemale kui kaks meetrit ning mehed ei tohi vette pissida. Sügavamas jõesängis leidub palju piraajasid ja kaimane ning pissimine oli keelatud, sest Amazonase jões elutseb pisike parasiitkala (Candiru), kes võib liikuda mööda sooja juga ülesse kusitisse ja...
Teekond vanalinna, inimtühjadel tänavatel oli väga hirmutav. Brasiilia on tuntud kuritegevuse rohkuse poolest ja mina olin enne reisi juba ette valmistunud, et pean kõikjal olema väga ettevaatlik. Seal tühjadel tänavatel kõndides vaatasin küll vist iga 10 sekundi tagant üle õla ning oma kotist hoidsin ekstra kõvasti kinni, sest kotivargused on Brasiilias eriti tavapärased...
Taevas oli täiesti sinine ja tundus, et lõpuks saame nautida basseini ääres päikest. Basseinis saime vaid viis minutit teha pilte, kui kusagilt tulid tormipilved ja hakkas meeletult sadama. Mina mõtlesin, et ehk see läheb mööda ja jäin basseini äärde ootama, kahjuks keeras ilm totaalseks rajuks. Kohvikust lendasid salvrätid ja toidujäägid basseini ning üle selle ääre alla.
Gilidel kohtab igal nurgal baare millel on sildid "Magic Mushrooms" ja just saare tasumisest otsast leiab väga groovysid kohalikke, kes turiste rõõmsalt endaga ühinema kutsuvad. Meil oli seal mõndasid baare vaadates tõeline 70'ndate tunne. Kus elu ongi lill ja muud muret pole, kui leida üks värviline pilt mida vaadata.
Keeruline liiklus ja ühest, linnast teise pääsemine ajakulukas
Hooajaväliselt võivad olla väga vihmased ilmad
Hooajal turistide poolt üle rahvastatud
MILLAL MINNA?
Tipphooaeg on juulis ja augustis, kuid kuiv hooaeg on aprillist kuni septembrini. Parim aeg külastamiseks aprill kuni juuni ning september, mil on endiselt kuiv ning sealjuures võivad teenuste ja majutuste hinnad olla 30-50% soodsamad, sest tegemist on tipphooaja välise ajaga.
KLIIMA?
Kliima on aastaringselt 20-33 kraadi, kuid detsembrist kuni märtsini toob mussooni hooaeg tugevad sajud ning kõrge niiskustaseme.
HINNATASE?
Aasiale kohaselt võivad hinnad olla väga soodsad, eriti kui ööbida tagasihoidlikes majutuskohtades ning süüa tänavatoitu või kohalikes söögikohtades. Kõikjalt võib leida loomulikult ka Euroopale harjumuspäraselt kõrge hinnataseme.
TURVALISUS?
Bali on võrdlemisi turvaline, eriti kui olla harjumuspäraselt ettevaatlik. Kindlasti peab ettevaatlik olema raha vahetades, sest pettusi kohtab kõikjal kus on palju turiste. Palju kohtab ka erinevate kaupade müüjaid kes enda tooteid peale suruvad.
Illegaalsete uimastitega tegemist tehes on karistused väga karmid. Uimastite omamise eest kartistatakse pika vanglakaristusega ning smuugeldamise eest võib maksta lausa eluga.
KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)
MIKS BALI?
Mingil põhjusel tekkis minu pähe suur soov, võiks isegi öelda kinnisidee, minna Balile. Kõik tundus suurepärane kuni hetkeni mil ma avastasin, et jaanuar, kui meie minna soovime, on Balil ju vihmaperiood. See pani mind paaniliselt uurima kuidas on teiste kogemused jaanuaris ning otsima alternatiivseid sihtkohtasid. Dominikaani Vabariik on samuti üks paik kuhu ma ammu olen tahtnud minna ning sõelale jäid nii Bali kui Dominikaan.
Kuna mulle tundus, et Balil oleks näha ja teha rohkem ning Taavil eelistust polnud, kutsus minu süda Balile. Templid, kultuur ja paljukiidetud sõbralikud kohalikud suunasid otsuse just Bali suunal. Kui ka reisifoorumis enamus käinuid kinnitas mulle, et jaanuaris on suurema osa ajast päike, oli otsus kindel ning ostsingi piletid Indoneesiasse. Pidi ju sadama ainult paar tundi päevas. Enne reisi käisime sõpradel külas, kes veebruaris Balil käinud ning nemad hoiatasid, et nägid veebruaris Balil päikest ainult ühel päeval. See tegi mind veidi ärevaks aga ma lootsin ikka parimat.
Enne sõitu imateade head ei lubanud, kuid eks need ilmateated kipuvad ka valetama ja läksime lootes, et ka meil ilmadega veab!
MIS OLI MEIE ESIMENE PEATUSPAIK BALIL?
Maandusime Denpasari öösel ning esimese öö veetsime lennujaama hotellis. Läksime pärast oma 30h kestnud reisi taksojuhi juurde ja palusime end hotelli viia. Selle peale hakkasid kõik taksojuhid naerma ja näitasid meile 500m kaugusel asuvat hotelli ust. Meie vaatasime teineteisele otsa, purskasime samuti naerma ning marssisime hotelli. Esimese öö magasime nagu notid ning plaanisime kohe hommikul Ubudi sõita, kus peatusime esimesed 5 ööd, sh minu juubeli.
Hommikul siras taevas päike ning ma kiirustasin tagant, et startida Ubudi, kus saame oma majutuses rahulikult basseini ääres vedeleda.
HULLUMEELNE BALI LIIKLUS
Kõik kes Balil on käinud teavad, et liigeldes, eriti autoga, peab seal kõvasti aega ja kannatust varuma. Kohalikel pole ummikutest sooja ega külma, lääne inimesed muutuvad seal rahutuks, sest 20km läbimiseks kulub reaalselt paar tundi ja meil on alati ju igale poole kiire. Kui mulle sellest räägiti, siis ma lihtsalt ei saanud aru kuidas selline asi võimalik on, olin ometigi mujal Aasias käinud. Kuid Bali on lihtsalt totaalselt üle rahvastatud. Nii inimeste kui sõidukite poolt. Sellel 5 780 km2 suurusel saarel elab 4.2 miljonit inimest, pluss meeletu arv turiste, kes seda võimsat saart väisavad. Kujutage ette, peaaegu 4x rohkem elanikke kui Eestis, peaaegu 8x väikemal maa-alal. Balil ei ole nii nagu Eestis, et küla ja küla vahel on hunnik metsa ja põlde. Seal ei saa sa enamasti isegi aru millal sa jõuad ühest külast või linnast teise, sest asustatus on niivõrd tihe.
MIS ON PARIM VAHEND LIIKLEMISEKS
Selleks ajaks kui me Ubudi jõudsime oli seal juba sombune, mida ma oleksin samas võinud ette mõelda, sest kuigi Bali on väike, siis mägede tõttu võib selle saare eri linnades ilm drastiliselt erineda. Ning Ubud, kui mägisel alal paiknev linn, näeb pigem vähem päikest, loodus on seal loomulikult tänu vihmale lopsakas.
Kohe esimesel päeval rentisime endale ka rolleri ning päeva rendi hind on väga soodne, maksime ca 5 eurot päevas ning kogu aja vurasimegi peamiselt rolleriga ringi. Rolleritega liiklemine on veidi lihtsam ja kiirem kui autoga.
KUIDAS OLI PALJUKIIDETUD MONKEY FORREST?
Järgmisel päeval nägime hommikul poolteist tundi päikest ning kuigi oli soe, oli ka väga niiske, sest ülejäänud osa päevast kas sadas või tibutas. Me ei osanud oma ajaga midagi muud peale hakata, kui otsustasime Monkey Forrestis ära käia. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ootasin ahvidemetsast midagi muud kui ta tegelikult oli. Ootasin metsikut loodust kus kohtab ka ahve, kuid reaalsuses on tegemist üsna nö turistika atraktsiooniga. Ahvidele saab osta banaani, mille järele nad kasvõi mööda sind ülesse ronivad ning õnneks väga agressiivsed nad ei ole, võrreldes näiteks Gibraltari ahvidega. Kuigi lahtiste esemetega tuleb ikka ettevaatlik olla, et keegi sinu telefoni või päikeseprille kaasa ei haaraks. Kuna hakkas jälle sadama valgus rahvas laiali ning meie ootasime varjualuses saju lõppu, nautisime lihtsalt loodust ja jälgisime ahvide toimetusi.
Majutusse tagasi jõudes tellisime oma esimese massaži Balil ning saime päikeseloojangu ajal nautida basseinide ääres ühte elu parimat massaži! Ma ei tea kas asi oli selles, et tegemist oli meie esimese massažiga saarel, aga igal juhul see 2h Bali traditsioonilise massažiga möödus liialt kiiresti. Minu kael ragistati nii lahti, et mul oli tunne nagu ma oleksin uuesti sündinud.
MIS ON ÜKS PARIM RESTORAN INDONEESIAS?
Kuna järgmisel päeval oli mul sünnipäev, siis plaanisime väikest avastamisretke. Võtsime giidi Bali Traditional Tour'ist ja otsustasime Kintamani tuuri kasuks. Giid vedas meid pool päeva ringi. Käisime turul, külas tema kodus tutvumas traditsioonilise Bali elamu ja perega, vulkaani vaatamas ning templites (Tirta Empul ja Gunung Kawi). Oli tõeliselt tore tuur ja kogu meie reisi kõige päikeselisem päev. Giid oli üli sõbralik, rääkis palju ja põnevalt, saime kõikjal rahulikult omas tempos käia ning teada palju kohalikust kultuurist ja elust. Soovitan alati mistahes riigis käies võtta vähemalt üks tuur koos giidiga, ükskõik kui palju sa internetist loed, parimaid teadmisi kohalike kohta saab alati kohalikelt endilt.
Majutusse minnes ootas mind Taavi organiseeritud üllatus, mis tõesti oli minu elu üks ilusaimaid! Roosiõite ja küünaldega kaunistatud tuba ja imearmas kook! Saime veidi puhata ning õhtusöögile läksime Kubu restorani. See on seni minu parim toidukoha kogemus. Restoran ise asub Mandapa Ritz-Carlton reserve's ja sõnadest jääb puudu kirjeldamaks missugune kogu sealne olustik on. Külalisi lastakse väravatest sisse reserveeringu alusel ning kuna kogu maa-ala on väga suur viiakse restorani sind golfi käruga! Saime esimest korda elus ka sellega sõita. Pärast mõnda aega vuramast selle luksusliku hotelli territooriumil jõudsime me hoopis lifti juurde, mis viis meid alla jõeni, kus asub restoran ise.
KAS 8 KÄIKU ÕHTUSÖÖGIL ON PIISAV?
Meile reserveeriti üks parimatest kohtadest, ehk eraldi puiduvõres asuv laud. Meie vaade oli otse jõele, mis oli valgustatud ning kogu olustik oli lihtsalt maailma kõige romantilisem. Kõikidele boyfriendidele väike hint, kui te soovite reisil olles mõnes romantilises restoranis oma pruudi kätt paluda, siis Kubu'st ilusamat paika annab otsida!
Otsustasime, et kui me juba siin oleme, siis võtame ikka 8 käigulise õhtusöögi ning kuna kõik toidud olid ülimaitsvad, siis midagi järele ka ei saanud jätta. Esialgu kui meile toodi esimene käik, amuse-bouche, ehk isutekitaja, milleks oli viinaga kirsstomat, mõtlesime küll, et kas me ikka saame siin kõhud täis. Kuid umbes viienda käigu ajal tekkisid mõtted, et kui palju me nüüd süüa veel jõuame. Kaheksanda käigu me lihtsalt pressisime sisse, sest see magustoit oli nii maitsev! Ja siis tegi restoran mulle ülimalt armsa ja maitsva üllatuse millest me lõpuks jagu ei saanud. Kõhud olid lihtsalt nii täis! Ma ei oleks osanud endale paremat sünnipäeva tahta. Õhtud aasias on imelised, sest jahe ei hakka ning õues istudes ja looduse hääli kuulates tekib tunne, et võikski sinna jääda. Kindlasti üks minu meeldejäävamaid hetki. Kuigi kahepeale läks õhtusöök üsna kulukaks, ei vahetaks ma seda mälestust mitte mingil juhul raha vastu. Sellele õhtule tagasi mõeldes tuleb mul naeratus näole, sest tegemist oli täiesti stressivaba, lõbusa ja ideaalse õhtuga.
