WOWYAGER

ELU ÕPPETUND NR. 1

5. NOVEMBER 2017

Minu kolm vankumatut põhimõtet

 

Ma olen kindel, et meil kõikidel on olnud erinevatel elu etappidel põhimõtteid mis määratlesid suuresti seda kes me oleme. Nüüd aga mäletame neid ainult tagasi vaadates, sest praeguseks oleme nendest välja kasvanud. Ometigi võis siis tunduda, et me ei tagane neist mitte kunagi!

Täiskasvanuea alguses oli mul suhete kohta kolm kõige olulisemat põhimõtet:

1. Mina ei ole IIAL kellegi armuke

2. Mina ei lase IIAL ennast kellelgi petta (kui mind petetakse astun ma kohe suhtest välja)

3. Mina ei lase IIAL end ühelgi mehel lüüa

Millal leidsid aset minu suurimad õppetunnid

 

Ma arvan, et ühed esimesed ja olulisimad elu õppetunnid sain ma kahekümnendate alguses, sest ajaks kui ma olin 22 olin ma murdnud kõiki neid kolme "vankumatut" põhimõtet. Kuigi olin kindel, et neid ei murra ma IIAL. Siis hakkasin ma aina jõulisemalt aru, et see eluke ei saa olema sugugi selline nagu ma ette kujutasin.

Keda peaksin ma süüdistama?

 

Tagasi vaadates ei saa ma end oma otustes ei süüdistada, ega hukka mõista, sest ma ei oleks kuidagi osanud ette näha asjaolusid, mis mind neid põhimõtteid murdma sundisid. Ilmselt ei oska seda enamik meist, sest me ei tea kuidas me käitume täiesti uues olukorras. Teoorias võib ju kõik selge olla aga reaalsus võib kardinaalselt erineda.

Füüsiline vägivald

 

Kuna mina kogesin pika perioodi jooksul füüsilist vägivalda kahel korral, esimest korda kõrvakiiluna ja teisel korral ühe rusikahoobina, oli mul lihtne endale öelda, et see tõesti oli vaid suurte tülide käigus toiminud harukordne intsident. Ilusa fooni hoidmiseks kuulsid minu lähedased sellistest juhtumistest alles pärast suhte lõppu. Vaid üks sõbranna oli teadlik meie tegelikust läbisaamisest. 

Kui elu annab meile võimaluse oma suhtumist muuta, saame me õppida ja edasi minna, või jätkata mustri kordamist. Õnneks mina õppisin. Ma tegin laastavaid ja ebatervislikke otsusteid aga nende järellainetuses sain ma aru, et iial ei tohi öelda iial ega teisi hukka mõista.

Enne oma kogemusi olin ma arvustanud paljusid naisi, kes olid suhtes vägivaldse või truudusetu abikaasa või elukaaslasega. Ma mõtlesin, et kuidas neil saab olla enda vastu nii vähe austust. Ükski "normaalne" naine ei tolereeriks seda. Oma mustvalge mõtlemise eest sain kiiresti vastu sõrmi, karma is a bitch, kui sa ise väiklane oled!

​On liiga palju aspekte mida me ei mõista ja ei pruugi teada kui me olukorda kaugelt hindame. Asjad on harva sellised nagu nad peale vaadates tunduvad. Ja isegi sündmuse sees olles saame seda hinnata ainult oma vaatenurgast. Kui paljud tunnevad, et nende arvamus on kõige õigem, muutub õige või vale suhteliseks.

Mul on üks unistus mida ma olen tõesti pool oma elust soovinud, aga ei ole osanud kuidagi enese jaoks formuleerida. Ma justkui teadsin mida ma soovin, aga pole suutnud aru saada, kuidas see täpsemalt teoks teha. Üks kõige olulisem eelmisel aastal toimunud muutus on, et leidsin oma suuna...

Murdepunkt saabus minu jaoks 26 aastaselt, kui ma naasin puhkuselt. Puhkuse järgselt piinasid mind 3 nädalat järjest meeletud peavalud. Ma ärkasin üles peavaluga, läksin magama peavaluga ning see viis mind lausa agooniasse. Ma tundsin ausalt nagu mu aju oleks paistes. 

27-11-2017

Mul oli just eile olukord, kus ma tegelesin ühe lapsepõlves tekkinud haava lahti mõtestamisega. Ma olen pikka aega arvanud, et olen avaliku elu tegelasena kasvatanud endale üsna paksu naha. Kuid täiesti ootamatult tegid mulle väga haiget Taavi sõnad. Tema jaoks siiras soov abistada läks...

Ja uskuge mind, ma olen olnud meister vedeleja. Olid ajad, mil mul oli järjest 3 vaba päeva, ning ma vaatasin praktiliselt ilma pausideta ära 3 hooaega mõnd seriaali. Vahepeal juhtus, et ma ei käinud isegi kodust väljas. Tõeline Netflix and chill unelm. 

Lisaks sain ma hakkama ka paari ekstreemse ja eluohtliku teoga. Kahel korral neelasin ma vatti koos veega, sest ma olin kuulnud, et modellid teevad seda, ning see paneb sind vähem sööma. Ma oleksin võinud surra, aga siis ma isegi ei hoomanud kui ohtlik seesugune tegu on. Samuti püüdsin ma....

Please reload

Minu elu reeglid

 

Lisaks ülaltoodud kolmele põhimõttele oli mul ka teisi reegleid mida ma järgisin ja arvasin, et ka teiseid võiksid järgida. Arvasin, et ma tean täiuslik olemise valemit. Tagasi vaadates ma lihtsalt raputan pead ja mõtlen, et mida see täiuslikkus üldse tähendama pidi? 

Ma andsin näiteks hinnanguid inimestele kes ei tundnud end hästi uutes olukordades ja uute inimeste keskel. Kõige iroonilisem on muidugi see, et nüüd olen mina inimene kellel võtab uute olukordadega kohanemine aega. Kui ma oma elukaaslasega tutvusin siis nii tema kui ka ta sõbrad arvasid, et ma olen väga vaikne ja introvertne inimene, sest ma ei rääkinud seltskonnas peaaegu mitte midagi, ainult siis kui keegi midagi küsis. Mul võttis aega umbes aasta, enne kui ma end tema sõprade juures täiesti vabalt tundsin. Ja kui ma võtsin endale paar loengut avatud ülikoolis, siis ma tundsin ennast uude keskonda minnes nii ebamugalvalt, et mu elukaaslane pidi minuga kaasa tulema ja näitama mulle kus õiged ruumid asuvad. Taavi kutsub mind hellitavalt awkward cat'iks. Ometi olen ma olemuselt ekstravertne inimene.

Minu suhtumine vaimsusesse

 

Ma mäletan ka kuidas ma mõtlesin, et kõik vaimsed inimesed on imelikud ja otsivad lihtsalt tähelepanu. Ma ei mõistnud neid, sest nad ei rääkinud minule arusaadavas keeles, tundus, et nad on väga kõvasti kukkunud, kui keegi tuli mulle rääkima midagi kolmandast silmast ja hinge rännakutest teistele planeetidele. Kui sul ei ole samalaadseid teadmisi ja kogemusi, on raske hakkama saada uue infoga, eriti kui see pöörab sinu senise maailmapildi peapeale. See on enam kui normaalne, et meil on kahtlusi, kuid arvata tingimata, et teised eksivad, võime ignorandiks osutuda hoopis meie ise.

Liigne agarus on ogarus

 

Kuni tänaseni usun ma, et elus peaks kõike olema mõõdukalt. Vaimsus ei pea tähendama täielikku eemaldumist füüsilisest reaalsusest ja vastupidi. Äärmused ei saa minu arvates olla normaalsus. Kuid kui keegi on meist erinev siis suure tõenäosusega nad lihtsalt ongi teistsugused. Kõikidel on oma tõde. Kui me ei lase teiste tõekspidamistel end määratleda, on meil võimalik leida oma hääl ja oma nägu. Täiesti võimatu on kõikide meelejärele olla, ma proovisin seda, küll endale teavustamata, ning kaotasin end. Nagu öeldakse, kui sa meeldid kõikidele, ei meeldi sa tegelikult kellelegi.

​Kärpisin oma isiksust nii palju, et mahtuda enda loodud raamidesse, et muutusin seeläbi isikupäratuks. Ma arvasin, et ma olin need reeglid ise loonud. Reaalsuses muutsin ma end, et mahtuda teiste ja ühiskonna poolt kehtestatud normidesse.

Tegin näiteks pikalt kõik selleks, et meedias ei avadataks minu kohta ühtegi negatiivse alatooniga artiklit. See tundus lausa vastuvõetamatu kui keegi näeb, et mul ei lähegi elu ainult ülesmäge ja, et ma polegi iga päev õnnelik!

Üks olulisim õppetund

 

Üks minu elu olulisem õppetund on kindlasti, et iga kord kui ma mõistan hukka ilma, et ma püüaksin end panna teise inimese kingadesse, siis ühel hetkel mängib elu mind samasse olukorda nõnda, et ma ilmselgelt enam hinnanguid ei anna. Ma tõesti usun põhjuse ja tagajärje seadussesse ning nüüd olen ka ise nii palju vaimne, et see 22 aastane mina arvaks ilmselt, et mul on peapõrutus.

Üks minu olulisemaid põhimõtteid on hetkel, et ära iial, tõesti iial, ütle IIAL. Erinev olla on igati okei. On normaalne, et tekib põrkumisi põhimõtete ja vaadete erinevuse osas aga kuni meie oleme avatud meelega, jääme iseendaks ja lubame teistel olla, on kõik juba hästi!

Antud postitamise avaldamine, mis tahes kujul, on lubatud ainult minu nõusolekul!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Kui sind kõnetavad ja inspireerivad minu reisid ja minu teekond, võta minuga koostööpakkumisteks ühendust!

©2017 by Wowyager. ALL RIGHTS RESERVED.