ISLAND
25. NOVEMBER 2019
PLUSSID SUVEL
MIINUSED SUVEL
Teed on avatud ja võimalik on 4W autoga sõita ka mägistel aladel
Leebem kliima ja ka päikeselised ilmad
Tänu päevavalgusele pikad päevad
Väga palju turiste
Ei näe talvele omaseid virmalisi
Majutuste hinnad on väga kõrged ja valik kesine
Ei ole võimalik külastada jääkoopaid
MILLAL MINNA?
Kõige populaarsemad ja turistirohkemad on suvekuud juunist augustini. Tegelikult pakub Island midagi igal aastaajal. Detsembrist veebruarini on päevad väga lühikesed ja loomulikult on külm. Märtsist maini on kevadine aeg, turiste on vähe, ilmastikutingimused on paremad, kui talvel, aga siiski on väga vihmane ja tuuline. Virmalisi võib näha isegi oktoobrist kuni aprillini. Sügisel, septembrist novembrini on samuti vähe turiste, soodsamad hinnad ja sügisvärvides loodus.
KLIIMA?
Islandil on subarktiline kliima, tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on keskmine temperatuur soojem, kui teistes samadel laiuskraadidel asuvates paikades. Islandi kliima on erinevates Islandi paikades varieeruv. Lõunarannik on veidi soojem, niiskem ja tuulisem, kui põhjarannik. Keskmäestike ala on kõige külmem ja madalamad sisemaa alad on kõige kuivemad. Lund kohtab põhjas rohkem, kui lõunas. Keskmine suvine temperatuur on 7 kuni 13 kraadi ja talvine -3 kuni 3 kraadi.
HINNATASE?
Hinnatase on Põhjamaale omaselt kõrge, eriti suvisel kõrghooajal peab arvestama väga kõrgete hindadega ka majutuses. Kuid sellegipoolest olin mina pigem üllatunud, et väljas süüa oli umbes sama kulukas nagu Soomes. Kuid suvisel ajal on ka kõige soodsamad majutused mitu korda kallimad kui majutusasutused Eestis.
TURVALISUS?
Põhja-Euroopale kohaselt väga turvaline ning järgima peab vaid tavapäraseid soovitusi.
KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)
Teine planeet planeedil maa
Island oli ammu üks minu unistuste sihtkoht. Kuigi ma polnud Islandi kohta palju uurinud või lugenud, tundsin sellegipoolest, et miski mind sinna riiki kutsus. See oli üllatav minu endagi jaoks, kuna ma olen end alati suureks päikesearmastajaks pidanud. Samas arvestades seda, et minu bucket listis on veel Teravmäed, mis on kõige põhjapoolsem asustatud paik maailmas, ja Antarktika, siis paistab, et minu reisieelistused on ajas muutunud.
Islandi reisi planeerimine oli minu jaoks üsna vaevaline, seda peamiselt põhjusel, et mul oli suvel väga vähe aega ning ma vaagisin pikalt ja põhjalikult, kas puhata augustis nädal mitte midagi tehes kodus või võtta siiski ette reis ühte oma unistuste sihtkohta. Kuigi kodune puhkus kõlas väga ahvatlevalt, siis ma teadsin, et järgmine võimalus Islandile minna oleks mul avanenud alles järgmise aasta mais ning otsustasin juhust kasutada ja seda imelist paika avastama minna.
Kuna ma veetsin eelmise aasta jaanipäeva Lapimaal, siis ehk suudan ma kedagi veel inspireerida seda imelist kogemust ette võtma ning 24tunnist päeva nautima minna. Tegelikult käib suvel sealkandis võrdlemisi vähe turiste. Et ma talvist Lapimaad näinud pole, siis saan kiita ainult suvist ja suvine oli lausa nii imeline, et sealt oli raske tagasi tulla, olen nüüd...
Kuid Manilas on siiski midagi, mida mujalt ei leia. Teadsin, et Manilas asub, Hiina järel, üks Aasia parimaid turge, Greenhills, kust leiab absoluutselt kõikide brändide toodangut, tõsi küll, tegemist on siiski replicatega, ei saanud me seal käimata jätta. Hinnatase oli sõltuvalt replica kvaliteedist väga erinev...
Ja nüüd ma avastasin, et olen liikunud ühest äärmusest teise. Paar aastat tagasi oli mul raske teha midagi muud peale vedelemise. Nüüd on mul raske vedeleda. Ja äärmused ei tähenda juba eos midagi head...
Loomulikult häiris mind tema üleolev suhtumine, sest klient ei oska ega pea teenindajale peale vaadates aru saama, kas ta töötab seal või on ta asendaja mujalt. Kohe kui tundsin ebameeldivat reaktsiooni, mis mul tekkis, tunnetasin oma keha ja lähenesin olukorrale empaatlisest, sest tegelikult on see inimene ju õnnetu...
Ühel hetkel hakasin tundma nagu ma oleksin taas depressioonis. Leidsin end mõtlemast, et mul oli elus ju kõik päris hästi, et miks ma siia tulin, nüüd olen tagasi oma kõige hullemas mustas augus. Kaheksandal päeval nutsin ja tundsin, et ma ei taha mediteerida, ma ei taha seal enam olla ja tahan koju ära. Nende tunnetega aitas mul toime tulla õpetaja. Kuna ma sain ise aru, et ma kogen samu emotsioone mida depressiooni ajal, siis...
Reisi planeerimine
Enne lennupiletite ostmist oli mul enam-vähem paigas, mida ma Islandil näha tahan, aga polnud veel selge, kui kaua nende paikade külastamiseks aega kulub. Islandi kõige kuulsam tee on Route nr. 1, mis teeb kogu saarele ringi peale ning mille läbimiseks peab arvestama suvel ca nädalaga, talvel minimaalselt kahe nädalaga ning pikkuseks tuleb sellel ringil umbes 1300 km.
Minu jaoks tundus nädal seesuguse teekonna jaoks liialt lühike aeg. Loomulikult on reisieelistused väga erinevad, aga mina naudin seda, kui kuhugi ei ole kiiret, kellaajad ei pressi peale ning tempot ei ole taga. Seetõttu otsustasime, et kõige kaugem punkt, kuhu meie välja jõuame, on Jökulsarlon, mis asub Reykjavikist 420 km kaugusel ja kuhu jõudmiseks peab arvestama viie ja poole tunnise ajakuluga. Kuigi sealt edasi oli veel tõeliselt imelisi paiku, kuhu oleksin samuti tahtnud jõuda, tundus et kuue päevaga on mõistlikum piirduda lühema teekonnaga ning see otsus õigustas end igati.
Missugune marsruut valida?
Kui lennupiletid ostetud, panin paika täpse teekonna, et saaksin ööbimised ära broneerida. Kuna ostsin lennud vaid nädal enne reisi, oli selge, et ööbimistega saab olema üsna kitsas, kui kitsas selgus muidugi alles ööbimispaiku otsides.
Marsruudiks sai:
1. PÄEV - Keflavik - Blue Lagoon - Seljandsfoss
2. PÄEV - Dyrhalaey - Reynisfjara Black Beach
3. PÄEV - Landmannalaugar
4. PÄEV - Fjarargljufur Canyon - Skaftafell - Svartifoss
5. PÄEV - Diamond Beach Jökulsarlon
6. PÄEV - Sólheimasandur lennukivrakk - Keflavik
Kui lihtne on Islandil ööbimispaiku leida?
Kui ma hakkasin marsruudi järgi ööbimiskohti otsima, siis ma olin kindel, et Islandil, kus käib nii palju turiste, on meeletult palju ööbimispaiku, aga paljudes sihtkohtades leidsin Bookingu ja AirBnb kaudu null vastet või siis olid hinnaklassid sellised, et ühe öö hinna eest saaks juba kahele edasi-tagasi piletid Balile. Lisaks oli selliseid üllatusi, kus öömajaks pakuti 150 euro eest telki - telki, kus oli kaks magamiskotti! Kuidagi nagu ei tundnud, et ma tahan sellise raha eest sellist asja.
Lõppkokkuvõttes tuli kõige soodsamas ööbimispaigas öö hinnaks ühele 90 ja kõige kallimas 200 eurot. Seega on öömajad on tõesti kallid ning ehk aitab leida midagi soodsamat reisi pikem etteplaneerimine. Samuti jagan soovitust, mida on andnud paljud teised Islandi külastajad - ööbimispaigad tasub ette broneerida, vastasel juhul võite avastada end olukorrast, kus ei olegi kusagil magada. Islandil on seda lõputut tühermaad ikka väga, väga palju.
1. PÄEV - KEFLAVIK - BLUE LAGOON
Kuigi lend Islandile kestis vaid kolm ja pool tundi, tegi kogu selle reisi protsessi väga ebameeldivaks fakt, et tõusma pidi kell 3:30, kuna lend väljus kell kuus hommikul. Kuigi mina saan alati lennukis magada, olin maandudes siiski omadega täiesti läbi. Ajas tagasi lendamisega võitsime need kolm lennutundi tagasi ning maandusime juba kell kaheksa hommikul. Kuna ööbimised ja lennud olid piisavalt kallid, siis valisime autorendiks kohaliku rendifirma Nordic Car Rental.
Kui turvaline on valida soodsaim autorendi firma?
Noh, eks ikka tekitas nende soodne hind minus koheseid kõhklusi, sest kui Hertzis või mõnes muus hea mainega rendifirmas algasid kõige soodsamate kaheveoliste sedaanide hinnad 700 eurost ja Nordic Car Rental pakkus neljaveolist džiipi 450 euroga, siis kusagil pidi see konks ju olema. Nii palju olen ma juba reisinud, et ma tean, et odava hinnaga kaasnebki odavus, kas teeninduses, autos endas või mingites muudes edasistes probleemides.
Kuna tahtsime autorendipaigast kohe Blue Lagooni sõita, oli oluline, et saaksime auto kiiresti kätte. Nimelt unustasin ma Blue Lagoonis piletid ette broneerida. Blue Lagoonis on vajalik broneering, et kohe lagooni sisse pääseda. Mina avastasin selle päev varem, loomulikult ei olnud sel hetkel muid vabu kohti kui hommikul kell kaheksa või alates õhtul kella seitsmest. Kuna kumbki nendest variantidest ei sobinud, siis tundus, et kas peab Blue Lagooni külastuse üldse ära jätma või viimasele päevale lükkama, mille planeerisime nö varu päevaks, mil sõidame Ida poolt tagasi ja vajadusel saame külastada mõnda paika, kuhu varem ei jõudnud.