WOWYAGER

KUIDAS OMA ELU MAHA MAGADA

23. NOVEMBER 2017

Vaba aja ümber hindamine

 

Oktoober oli täna minu jaoks tohutult kiire kuu ning Novembri alguses oli mul üle kuu aja esimene, täiesti vaba päev. Oli värskendav ümber hinnata tegevusi mida ma kunagi kasutasin igavuse peletamiseks.

Nüüd ei ole ma igavust tundnud juba väga pikka aega, seetõttu, varasemalt minu päeva tavapärane osa, nagu filmide või sarjade vaatamine, on omandanud uue tähenduse!

Oma vabal päeval vaatasin ma ära kaks filmi nõnda, et mul ei olnud ühegi kohustust kuklasse hingamas ja ma ei pidanud poole silmaga arvutis tööd tegema. See oli nii värskendav! Mul oli tunne nagu ma oleksin tegelenud millegi eriti eksklusiivsega!

Millega ma täidan oma vaba aja?

 

Ja põhjus, miks mul ei ole enam igav olnud, on sellest, et ma olen jõudnud punkti, kus ma täidan vabad hetked enese arendamisega. Ma loen, mediteerin, teen joogat, kirjutan blogipostitusi ehk siis, laiendan silmaringi. Parim osa on see, et ma ei sunni ennast selleks kuidagi.

Ja uskuge mind, ma olen olnud meister vedeleja. Olid ajad, mil mul oli järjest 3 vaba päeva, ning ma vaatasin praktiliselt ilma pausideta ära 3 hooaega mõnd seriaali. Vahepeal juhtus, et ma ei käinud isegi kodust väljas. Tõeline Netflix and chill unelm. Ma ei käinud voodist väljas, ei käinud pesus, ei vahetanud riideid ja üldse tõusin püsti ainult söömiseks ja WC külastamiseks. Kõlab suht halvasti eks ole, aga ma olen kindel, et te ise olete kasvõi korra sama teinud!

Ning aegajalt ei ole seesugusel puhkusel midagi viga, see annab võimaluse juhtme täiesti seinast välja tõmmata, aga minu jaoks sai see ühel hetkel juba tavapäraseks. Ma arvan, et see ei ole enam väga tervislik, ei füüsisele ega vaimule.

Kindlasti oli see osaliselst seotud ka depressiooniga, aga mu elu koosnes ühel hetkel vabade päevade ootamisest, mil mul ei oleks ühtegi kohustust, ja siis ma ei teinudki muud kui raiskasin oma elu.

Vastutus ja koormus oli suur ning singli andsin ma välja juba haiglas olles, sest haigestusin kolmandat korda meningiiti. Kuigi ma sain aru, et ma olin endale liiga teinud, ei saanud ma aru, et peaksin kartma läbipõlemist.

Minu elus on olnud aeg mil ma kandsin ühte musta pulloveri 2 aastat järjest. Ma ausalt ei liialda. Mu sõbrad viskavad ikka veel selle üle nalja. Sel ajal olin ma inimene kes sõitis luksusautoga ning investeeris kogu oma raha autosse. Olin siis just välja astunud suhtest ning töötasin nina verel, et see auto endale osta. 

Mul on üks unistus mida ma olen tõesti pool oma elust soovinud, aga ei ole osanud kuidagi enese jaoks formuleerida. Ma justkui teadsin mida ma soovin, aga pole suutnud aru saada, kuidas see täpsemalt teoks teha. Üks kõige olulisem eelmisel aastal toimunud muutus on, et leidsin oma suuna...

Murdepunkt saabus minu jaoks 26 aastaselt, kui ma naasin puhkuselt. Puhkuse järgselt piinasid mind 3 nädalat järjest meeletud peavalud. Ma ärkasin üles peavaluga, läksin magama peavaluga ning see viis mind lausa agooniasse. Ma tundsin ausalt nagu mu aju oleks paistes. 

27-11-2017

Mul oli just eile olukord, kus ma tegelesin ühe lapsepõlves tekkinud haava lahti mõtestamisega. Ma olen pikka aega arvanud, et olen avaliku elu tegelasena kasvatanud endale üsna paksu naha. Kuid täiesti ootamatult tegid mulle väga haiget Taavi sõnad. Tema jaoks siiras soov abistada läks...

Please reload

Kuidas ma hakkasin oma elu muutma?

 

Niisiis hakkasin ma vaikselt end sundima oma elu ja aega mitte raiskama. Esmalt sundisin ma end lihtsalt välja minema. Üksinda. Jalutaba ja värsket õhku hingama. Siis avastasin ma audioraamatud ja enam ei pidanud ma midagi vägisi tegema. Ma ei ole kunagi armastanud raamatute lugemist, küll aga olen armastanud neis sisalduvat infot, ja nii leidsingi perfektse ajaviite. Väikeste sammude ja 4 aastaga jõudsin ma punkti, kus ma olen nüüd. Olles leidnud tegevused mis mind ja minu arengut toetavad ning millega ma olen motiveeritud aega veetma. Vastasel juhul hakkab lihtsalt elu mööda jooksma ilma sinuta.

Millest tuleneb aja kiirenemise fenomen?

 

Ma olen kindel, et te teate seda tunnet, et mida vanemaks me saame, seda kiiremini paistab aeg veerevat. Me ei kujuta seda ette. Põhjuks miks me kogeme aja kiirenemist, on seotud meie kasvava vanusega. Mida vanemaks me saame, seda vähem puutume me kokku kogemustega mis on täiesti uued. Lapsena oli ju peaagu iga asi, mille me ette võtsime seni avastamata! Ning aja näilise aeglustamise võtmeks on just uued kogemused. Meie aju käsitleb ja töötleb igasugust infot meie jaoks tihti arusaamatut moodi, ning kuna ajul on tõesti palju, mida protsessida, on tavapärane rutiinseid ja korduvaid mälestusi mitte talletada. Kui te mõtlete tagasi oma nädalale, kuule või aastale, siis mida te nendest mäletate? 

Sünnipäeva, puhkusereisi, oma lapse sündi, teatrikülastust? Iga ere mälestus sisaldab midagi erakordset. Isegi, kui see on erakordne vaid sinu enda jaoks. Esimene asi mis mulle meenub meie reisist hispaaniasse on päev, kui me nägime lambakarja, mina istusin nende keskele maha ja lihtsalt jälgisin neid toimetamas. See on erakordne minu jaoks, kuna mulle meeldivad loomad ja lambad, võibolla sinu jaoks oleks see mälestus ammu aju prügikastis. Eelmisest kuust mäletan ma koheselt esinemisi minu uue bändiga ja seda kuidas me Taaviga ooperis käisime. Ja ma päris tõsiselt ei suuda midagi muud meenutada ilma kalendrisse vaatamata.

Kuidas aega aglustada?

 

Kui ma selle teooria kohta lugesin siis see kõnetas mind. Kuigi me teame seda nagunii, et erilised sündmused jäävad meile kõige eredamalt meelde aga kui me seda enesele teadvustame, kuidas "aega aeglustuda", ei pea need erilised ja säravad hetked olema harvad või juhuslikud.

Sa saad teadlikult tuua oma ellu uusi kogemusi.

Me saame otsustada, et teeme midagi uut iga päev, valida välja sööma minnes alati uue koha, minna jalutama alati uuele terviserajale.

 

Mina hakkasin otsima näiteks igaks nädalaks uusi ja põnevaid tegevusi. Nii broneerisin ma kohad Jaapani toidu valmistamise kursustele, õlle-spaasse ja hakkasin külastama restorane millest ma varem kuulnudki polnud. Ma jätan meelde iga uue ja põneva paiga ning tegevuse, mis minu kõrvu jõuab.

Ma ei pea end enam elama sundima

 

Ma olen kindel, et paljud teist on juba loomupoolest avastajad, aga minu jaoks ei ole olnud lihtne mugavustsoonist välja astumine, ilma, et ma end survestama ei peaks.

Oma harjumuste muutmine ei pruugi esialgu olla kerge, aga kui jätkata otsimist, võivad need uued tegevused osutuda elumuutvaks. Kui sul ei ole motivatsiooni millegiga tegelemiseks, siis võibolla ei ole sa otsinud õigest kohast. Kunagi kunagi meeldinud hobi või harrastus võib vabalt olla end ammendanud.

Kahjuks ma olen loomult üsna laisk. Kuid nüüd, olles leidnud tegevused, mis mind tõesti toetavad ja inspireerivad, ei pea me end enam elama sundima. Isegi mugavustsoonist välja astumine on muutunud lihtsamaks, tänu uutele motiveerivatele ja rõõmu pakkuvatele tegevustele. Teekond sinna oli pikk, aga ma olen kindel, et oma osa depressioonist välja tulemisel mängis ka minu põikpäisus elu sihi leidmiseks.

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Kui sind kõnetavad ja inspireerivad minu reisid ja minu teekond, võta minuga koostööpakkumisteks ühendust!

©2017 by Wowyager. ALL RIGHTS RESERVED.