WOWYAGER

JUUKSED KORDA!

10. JUUNI 2019

Tahan ikka seda mida mul ei ole!

 

Kui palju teate naisi, kes on oma juustega rahul? Rahul nende pikkusega, paksusega, juuste tervise ja elujõulisusega? Kui ma mõtlema hakkan, siis mina väga paljusid ei tea. Enamus minu sõbrannasid kurdavad, et juuksed on katki ja uskuge või mitte mõnel on seegi probleem, et juuksed on liialt paksud! No mina igal juhul selle viimase mure all ei kannata. Ma olen alati tahtnud, et juuksed oleksid pikemad ja paksemad, isegi kui nad kunagi olid mul nabani, tundusid nad siiski liiga lühikesed. Olen üldiselt oma juuste osas väga konservatiivne ja palju ei katseta, justnimelt seepärast, et ei taha juukseid rikkuda ning tahan, et juuksed oleksid terved.

Munamaskid ja kassikuse kollane pea

 

Ma ei kujuta ette kui palju munamaske ma lapsepõlves juustele tegin, unistades, et juuksed kasvaksid tagumikuni nagu minu sõbranna emal olid! Olen alati juuste eest hästi hoolt kandnud, välja arvatud üksikud libastumised. Nagu näiteks siis, kui olin kolmteist ning poe värviga juuksed salaja blondiks värvisin ning endalegi üllatuseks sain pärast esimest pesukorda hoopis kassipissi kollase värvitooni, kuna minu lapsepõlvekodus oli vesi väga roostene. Aga muidu saan öelda, et olen üldiselt oma juuste eest hästi hoolitsenud.

Soeng vastavalt näo tüübile

 

Mul on kogu aeg olnud pikad juuksed ja minu ümar nägu ei võimalda soengut väga palju muuta. Kuigi oleks vahva trendidega kaasas käia, siis ma ei ole neid riske võtnud. Kui kahetsema hakkaksin, tähendaks see mitut aastat ootamist, et juuksed taas oma pikkuse saavutaksid. Nüüd kui lapsepõlve lollused tehtud, siis ma isegi enam ei värvi oma juukseid. Kahekümnendates tegin juustesse blonde triipe, aga juuste üldmulje oli toona siiski plaatinablond. Seekord siis päriselt blond, mitte kassipissi kollane.

Lootsin, et järgmine tervendus või kristalliteraapia annab mulle selle kauaoodatud selguse. Võin teile kinnitada, et ma pettusin absoluutselt iga kord ja minus kasvas frustratsioon, depressioon ning sinna juurde tekkis mõte, et mis minul siis viga on, miks minuga neid muutusi ei toimu?

Kuna ma veetsin eelmise aasta jaanipäeva Lapimaal, siis ehk suudan ma kedagi veel inspireerida seda imelist kogemust ette võtma ning 24tunnist päeva nautima minna. Tegelikult käib suvel sealkandis võrdlemisi vähe turiste. Et ma talvist Lapimaad näinud pole, siis saan kiita ainult suvist ja suvine oli lausa nii imeline, et sealt oli raske tagasi tulla, olen nüüd...

Ma ei ole sellest varem avalikult rääkinud, aga kolm aastat tagasi tehti mulle immunoloogi juures kõik võimalikud testid ning selgus, et mul on IGG alaklassis antikehade puudus, just selles osas, mis on vastuvõtlik ülemiste hingamisteede haigustele. Diagnoosiks - immuunpuudulikkus ja...

Seda kriitikat ei tule tihtipeale mitte meeste, vaid just naiste poolt. Olen oma tutvusringkonnas isegi sel teemal tuliselt vaielnud. Kuidas on siis võimalik, et naise paljas ihu ei võrduks automaatselt seksiga või kuidas saavad naised end oma kehas hästi tunda, kui seesugune suhtumine eksisteerib naistel endilgi.

Mul on kahju, et elu soovis teisiti. Mul on nii valus Sinuga hüvasti jätta, mu armas...Õigemini ma ei teagi, kuidas seda teha. Ma ei tea, kuidas on elu võimalik, kui Sind enam ei ole. Ma ei tea, kuidas saab kodu olla endiselt kodu...   

Please reload

Blond, järelikult loll

 

Põhjus, miks ma otsustasin juuksed värvist välja kasvatada, jääb aega, mil tundsin, et pean kõigile meele järele olema. Kui ma võtsin ligemale kaheksa aastat tagasi Martini uue reklaamnäo valimisest osa ning sain 45 riigi esindaja hulgast seitsme hulka finaali, pidasin ise seda heaks tulemuseks. Et ma ei võitnud, leidsid netitrollid, et kuidas üldse saadeti Eestit esindama selline võlts, loll, bimbo ja sappi lendas minu suunal korralikult. Tundsingi seetõttu end tohutult halvasti, et inimesed peavad mind võltsiks ja rumalaks, kuna mul on blondid juuksed. See suvaline kommentaar mõjus mulle nii, et hakkasin juukseid välja kasvatama, üritades iseendalegi maha müüa, et mulle meeldib naturaalne värv rohkem. Nüüd on see muidugi tõsi, aga tol ajal oli ajendiks ebakindlus ja enese mitte väärtustamine.

Stiilseks kogemata

Tol korral värvisin blondi veidi tumedamaks ning huvitaval kombel olin üks väheseid, kes kandis täiesti kogemata ombre stiili just siis, kui see alles populaarseks hakkas saama. Vähemalt käisin toona trendiga kaasas. Peale blondi tooni ülepea värvimist läksid minu juukseotsad päris katki ning kuigi ma lootsin, et aastatega kasvavad juuksed taas nabani, siis jäi minu juuksekasv pidama 55cm peale. Juuksur teadis mulle öelda, et teatud vanuses jääbki juuste kasv niiöelda seisma ning juuksed ei kasva pikemaks kui on juukse loomulik eluiga.

Naturaalne juuksevärv aga juuksed

endiselt katki

 

Võiks ju arvata, et kui juukseid ei värvi, siis on juuksed perfektselt terved, aga paraku see nii ei ole. On olnud aegu, mil ma pole pidanud eriti juuksemaske kasutama, sest palsamist on piisanud. Juukseid ju pole mõtet üle hooldada, sest siis muutuvad juuksed raskeks ja lähevad väga kiiresti rasvaseks. Aga kas värvid juukseid või mitte, siis stress, päike ja ravimid, nagu antibiootikumid, mõjutavad tugevalt juustegi seisundit. Kuna mina olen põskkoopapõletiku tõttu teinud viimase aasta jooksul kümme antibiootikumi kuuri, kajastub see kahjuks ka minu juuste seisundis. Ning minu juuksed lihtsalt on hapramad kui varem.

Juuksed vajavad kaitset ka päikese eest

 

Kui ma sõitsin märtsis üle pika aja päikese alla puhkama, siis ega ma väga arvesse võtnud, et minu juuksed vajavad veidi enam hoolt. Kuidagi läks ikka nii, et unustasin päikesekaitsespreid juustesse lasta, ujusin basseinis ja hiljem ainult loputasin pea veega üle ning palsamit ei kasutanud, maske veel vähem. Kõigele sellele lisaks oli päike Abu Dhabis äärmiselt intensiivne. Enamuse päevadest, mil ma seal olin, oli UV-indeks maksimumist ainult ühe pügala võrra madalam ehk kümme. Kohapeal aga tundus, et kõik on okei, juuksed on sellised nagu alati. Vahest sain ma aga aru alles siis, kui tagasi koju jõudsin.

 

Eksperiment juustega

 

Minu juukseotsad kuivasid täiesti ära. Selline tunne oli nagu oleks kümne sentimeetri ulatuses juuste otstest elu kadunud. Ja nagu tellitult võttis minuga ühendust L’Oreal Botanicals Fresh Care, kes pakkus mulle koostööd Botanicals’i sarja testimiseks. Kuna tegemist on L’Oreali vegan sarjaga, otsustasin katsetada, sest vajasin midagi, mis juuksed taas ellu ärataks. Nagu mainisin, on tegemist vegan toodetega, milles on 97% looduslikke koostisosi, pakendid on taaskasutatavad ning tooted on tehtud nõnda, et neid on kerge juustest välja loputada ning sellega säästa vett. Olin oma senist šampooni ja palsamit kasutanud juba pea kaks aastat ning tegelikult tean, et juuksed vajavad vaheldust. Seepärast võibki olla nõnda, et esialgu šampoon ja palsam sobivad ideaalselt, aga hiljem enam mitte. Seepärast tuleb aeg-ajalt lihtsalt tooteid vahetada.

Kui juuksed vajavad rohkem niisutust

 

Kuna mu juuste seisukord ei olnud kiita, alustasin oma testperioodi kõige toitvamast sarjast - argaaniaõli ja päevalilleseemneekstraktiga. Olin esialgu üsna skeptiline. Ma kipun olema see inimene, kes leides midagi endale meeldivat, siis jäängi seda kasutama ja uusi asju eriti proovida ei taha. Tol hetkel aga oli hooldusvahendite välja vahetamine isegi hädavajalik, sest juuksed vajasid toitvamat sarja. Juba esimesest pesemiskorrast tundusid juuksed pehmemad. Umbes pärast kolme nädalat toodete kasutamist nägin vahet oma juuste seisukorras. Pluss mulle meeletult meeldib toodete lõhn, mis meenutab ürtide segu, duši all on veidi ka aroomiteraapiat ja vähemalt minu jaoks on väga oluline, et mistahes hoolduvahendeid ma kasutan, mulle peab ka nende lõhn meeldima!

Aga minu juuksed olid taas kergesti kammitavad ja ühel hetkel tundus, et see sari hakkas juustele juba raskeks muutuma ehk siis juuksed ei vajanud enam nii palju toitvaid aineid. Kuna seal on lisaks argaaniaõlile veel kookosõli, siis tegemist on tõesti eriti toitva sarjaga. Üks minu lemmik toode Argaania sarjast oli juustesse jäetav sprei. See ei teinud juukseid raskeks, aga niisutas mõnusasti. Ma olin juba aastaid kasutanud juukseotste õli ja selles osas ma ei kujutagi ette, et ma enne föönitamist midagi juustesse kaitseks ei pihustaks.

Kui tihti peaks juukseid pesema?

 

Siis vahetasingi Argaania sarja Roosi ja Geraniumi sarja vastu, mis lisab juustele sära. See sisaldab samuti toitvaid komponente nagu kookos- ja sojaõli ning roosiõli, aga on sealjuures kergem. Mõnusa lillelõhnaga ning sobis pärast ülimalt toitvat sarja väga hästi. Kui toitvate sarjadega kipub olema nii, et õhtuks on pea juba natuke rasvane, kui juuksed sügavat hooldust enam ei vaja, siis Roosi ja Geraaniumi sarja toodetega sain pead pesta üle päeva, ilma et juuksed oleksid enne rasvaseks läinud. Mulle ei ole kunagi meeldinud iga päev juukseid pesta ja juustelegi on tervislikum see, kui neid iga päev ei pesta.

Pidev probleem katkiste juukseotstega

 

Praegu katsetan Lavendli siluvat ja niisutavat sarja ning Ingveri ja Koriandri tugevust andvaid tooteid. Minu igipõline probleem on see, et juukseotsad ühel hetkel lihtsalt katkevad ja seetõttu on alumised juuksed on alati lühikesed. Usun, et sama mure on paljudel naistel, mitte ainult minult. Minu unistus on alati olnud sirged ja otstestki paksud juuksed. Käisin isegi kuuma kääri lõikuses ning praegu on juukseotsad tänu lõikusele ja Ingveri ja Koriandri sarjale pehmed. Kui võrrelda minu juukseotsi kahe kuu taguse ajaga, on muutus tohutu. Ja ma ei pidanudki juukseotsi päris maha lõikama, vaid kuuma kääri lõikusega kaotasin ühe sentimeetri nende pikkusest aga juuksed tunduvad elujõulised kogu pikkuses!