LÕUNA-AAFRIKA
ÖINE SAFARI PRIVATE GAME
RESERVE'S
24. MÄRTS 2018
MIKS ME OTSUSTASIME ÖISELE ERASAFARILE MINNA?
Kuna me jäime päevase safariga Private Game Reserve's väga rahule, siis meie isu safari järele ainult kasvas. Õhtul vaatasin üle ja panin kokku erinevaid marstruute mida Krügeris ette võtta, kuid tundus, et päevaga ei jõua me kaugemale kui sinna, kus me juba käinud olime. Seejärel võtsime valikusse variandi minna safarile taas Private Game Reserve. Kaalusime seda kõrge hinna tõttu pikalt aga mina mõtlen alati nõnda, et kui ma juba teise maailma otsa tulin, siis pigem ma suurendan väljaminekuid, kui jään kogemustest ilma. Üsna tõenäoline on, et ma teist korda samasse sihtkohta enam ei tule.
Olen näinud oma Kuuba reisil paari, kes sõitis kaugele mägedevahelisse külla kaheks päevaks. Mõlemad päevad jalutasid nad vaid külas ringi ja istusid oma casa verandal, sest nad ei tahtnud tuuride peale raha kulutada. Pean mainima, et Viñalesesse sõidetakse peamiselt imeliste St. Thomase koobaste ja tubakaistanduste pärast. Ning kui sa neid ei näe...Siis on tegemist ühe tavalise külaga, kus siblib ringi palju kanu aga muud emotsiooni see ei jäta. Seal on reaalselt kokku ainult 4 tänavat.
Seetõttu ei saanud me lihtsalt oma viimast õhtut oma toas või basseini ääres veeta. Seda saaksin teha ka lähemal kodule.
KES SAAVAD PRIVATE GAME RESERVE SAFARILE MINNA?
Öö safari hind oli sama mis varasematel safaritel, 120 eurot inimene. Minu safari eelarve sai mitmekordselt ületatud aga ma oleksin kahetsenud mitte minemist, sest raha emotsionaalset väärtust, ega ilusaid mälestusi ei paku.
Meie öö safari pakkujateks oli teine firma ning sõitsime ca 30 min kaugusel asuvasse Private Game Lodge. Safarist võtsidki osa mõned turistid teistest lodge majutustest, nagu meie, ning peamiselt seal privaat reserves ööbijad. Lihtsalt suvalisi möödujaid era reserve'dest ei leia.
Lodge'i hoovis tervitasid meid oravad ja linnud, pakuti isegi tasuta kooki, snäkke ja teed. Ning kella 15st võis meie viimane safari seiklus alata.
MITUT LOOMA ME BIG5'ST NÄINUD OLEME?
Nagu ka meie eelmise Private Game Lodge kogemuse puhul sõitsime džiibiga, millega saime mööda maastikku sõita ning autos istusid spotter ja autojuht. Antud lodges saime kohe aru, et igapäevaselt seda safarit teha oleks äärmiselt igav. Giidid teadsid kus loomi kohata võib, sest kuiva hooaja tõttu olid loomadele tehtud toitmiskohad.
Kuid me ei saanud kurta, sest esmalt nägime paari meetri kauguselt üksikut isast ninasarvikut, keda me oma silmaga veel näinud ei olnud. Saime oma Big5 nimistusse lisada neljanda looma, nägemata oli veel vaid leopard. Veidi aja pärast tuli õhtusöögile veel üks emane ninasarvik koos oma pisikese pooleaastase pojakesega. Meie elevus ei jõudnud veel vaibuda, kui kaugusest vantsis kohale ka teine ema koos oma üheksakuuse pojaga! See oli tõeliselt erakordne vaatepilt, 5 ninasarvikut heinaga maiustamas!
Teekond vanalinna, inimtühjadel tänavatel oli väga hirmutav. Brasiilia on tuntud kuritegevuse rohkuse poolest ja mina olin enne reisi juba ette valmistunud, et pean kõikjal olema väga ettevaatlik. Seal tühjadel tänavatel kõndides vaatasin küll vist iga 10 sekundi tagant üle õla ning oma kotist hoidsin ekstra kõvasti kinni, sest kotivargused on Brasiilias eriti tavapärased...
Taevas oli täiesti sinine ja tundus, et lõpuks saame nautida basseini ääres päikest. Basseinis saime vaid viis minutit teha pilte, kui kusagilt tulid tormipilved ja hakkas meeletult sadama. Mina mõtlesin, et ehk see läheb mööda ja jäin basseini äärde ootama, kahjuks keeras ilm totaalseks rajuks. Kohvikust lendasid salvrätid ja toidujäägid basseini ning üle selle ääre alla.
Gilidel kohtab igal nurgal baare millel on sildid "Magic Mushrooms" ja just saare tasumisest otsast leiab väga groovysid kohalikke, kes turiste rõõmsalt endaga ühinema kutsuvad. Meil oli seal mõndasid baare vaadates tõeline 70'ndate tunne. Kus elu ongi lill ja muud muret pole, kui leida üks värviline pilt mida vaadata.
Minu jaoks oli see üks veidramaid kogemusi, sest vihm mis sadas oli soolane! Kuigi ma esialgu nautisin sooja padukat, läks sadu niivõrd tugevaks, et me ei näindu enam enda ette ja sõudsime välja. Kaldale jõudes oli tunne nagu taevast kallaks nõelu, sest vihm peksis nii tugevalt vastu keha.
Koju jõudes tõusis mul aga palavik ning lisaks olid ka teised sümptomid mida täheldatakse malaaria puhul. Iiveldus, peavalu, malaaria piirkonnas viibimisest oli möödas 7 päeva jne. Minu tervislikku ajalugu arvesse võttes läksime igaks juhuks haiglasse, et malaaria võimalus välistada.
MÖIRGAV ISALÕVI
Meie järgmine peatuspaik oli lõvi juures. Tegemist oli giidide sõnul ühe vana isalõviga, kes on endiselt oma karja juht. Kui mõned kuud tagasi murdsid lodge territooriumile 3 noort lõvi Krügerist, siis kardeti halvimat, giidid olid üsna kindlad, et kolme noore vastu nende vana lõvi ei saa. Kuid õnneks kaitses ta oma territooriumi, sai pisemaid vigastusi ning ajas võõrad oma territooriumilt välja.
Kuna giidid käivad neid loomi igapäevaselt vaatamas, siis on neil omad trikid kuidas turiste rõõmustada. Minu arvates polnud see väga eetiline, kuid nad andsid autoga nii pikalt gaasi, kuni auto müra peesitavat õvi häirima hakkas ning turistid said imetleda 2m kauguselt möirgavat lõvi. Pean tõdema, et ta ei viitsinud selleks end isegi püsti ajada, loodan, et me teda liialt palju ei häirinud.
Imetlesime uhket teda veel oma 15 minutit ning seejärel suundusime järve äärde pisikesele piknikule. Järves nautis veerõõme 8 jõehobu, kes kordamööda oma ninaotsa veest välja pistsid. Minu jaoks oli üllatav, et nad ei tulnud veest välja isegi õhtupoolikul.
ELU KIIREIMAD SAMMUD LÕVI EEST PÕGENEDES
Meie nautisime õhtuseid savanni hääli, jõime lahjat õlut ja sõime kartulikrõpse. Hakkas just pimenema ning Taavi filmis viimaseid kaadreid järvest. Ühel hetkel rääkis giid midagi oma walkie talkisse ning ütles, et palun säilitage rahu, meie seljataga on lõvi, pange rahulikult asjad käest ning liikuge oma kiireimatel sammudel autosse. See oli koomiline kuidas kõik reageerisid. Minu jaoks läks kõik aegluupi, jõudsin Taavile otsa vaadata, vaatasin tõtt veel ka teise turistiga ja suutsin isegi kaaluda kummalt poolt ma autosse sisenen. Taavi aga viskas õlle käest ning sööstis oma kaamera ja statiivi järele, kuigi seljataga oli LÕVI! Adrenaliini pumpas kõikidel korralikult lakke ning see jääb kahtlemata üheks meie lemmik mälestuseks meie safari retkedelt!
Kuigi olukord ei olnud ohtlik, sest lõvi ei teinud tegelikult meist väljagi, oli pelgalt see mõte hirmutav, et loomade kuninga ja meie vahel on ainult 3 meetrit!
Autos saime juba rahulikult jälgida kuidas see majesteetlik kaslane rahulikult vee poole vantsis, veidi keha kosutas ning siis juba teisele poole järve teele asus. Sealjuures meie poole kordagi vaatamata.
KUI KAUA KESTAB ÖINE SAFARI?
Kui kell oli juba kuus läbi ning kui meie olime üle kolme tunni seigelnud, võtsid giidid suuna lodge poole. Lõuna-Aafrikas pimeneb vara. Juba meie söögipeatuse ajal hakkas järsult hämarduma ning poole tunniga oli täiesti kottpime. Öö safari kestis kokku vaid 3.5h. Teepeal nägime ühte väga huvitavat kaslast, Civeti, kes liigub ringi just ööpimeduses. Tegemist on selle sama loomaga keda me kohtasime ka Filipiinidel ning kes on väidetavalt maailma parima kohvi autoriks. Nimelt peaks Civetide poolt söödud ja läbi seeditud kohvioad tegema maailma parimat kohvi. Ärge muretsege, nad söövad kohvioad ära koos koorega, uba ise siiski Civeti väljaheidetega kokku ei puutu. Kuid kas hea kohvi põhjus on tema seedekulglas või siiski selles, et vabas loodudes elades nosivad nad istandustes põõsastelt neid kõige paremaid ja kvaliteetsemaid ube, väidetavalt nii üks kui teine. See, et Civet ka LAV-is elab, tuli tõesti mulle üllatusena.
MIKS ÖINE SAFARI ÖÖSEL EI TOIMU?
Poolel teel lodge said giidid infot, et lodge juures laamendavad aia taga elevandid ja püüavad lodge sisse murda. Elevandid pildid olema ühe tõelised paharetid ning lõhuvad keskmiselt ühe aia nädalas. Safari lõpus sõitsimegi elevantidele järgi, kes vahepeal olid lodge ümbruses asuvat põõsastikku rüüstamas. Kuigi elevandid paistavad rahulikud, võivad nad ka väga palju pahandusi korda saata.
Öö safari nimi on kahtlemata veidi petlik, sest safari ise leiab aset pärastlõunasel ajal, lõppeb pimeduses aga kuna öösel meie silmad loomi ei märka, siis pimeduse saabudes lõppeb ka safari. Giidid selgitasid, et kuigi me saaksime loomi nö otsida lampidega, loomade silmad ju helgivad meile vastu, siis nad ei taha seda teha. Kui pimestada valgusega mõni sõraline, näiteks impala, on ta vähemalt 10 minutit halvatud ja ei suuda orienteeruda. See teeks ta väga kergeks saagiks kiskjatele.
MINU SOOVITUSED MITMEKÜLGSEKS SAFARIKS KRÜGERIS
Ööbige mõni öö majutustes mis on rahvuspargis sees, nõnda saab teekonda alustastada pargi südamest kohe, kui majutuse väravad avatakse ning avastada suuremat maa-ala Krügerist.
Võtke vähemalt 1 safari giidiga, iseseisvalt avastades, ei ole kunagi võimalik teada saada seesuguseid fakte loomade kohta nagu räägib giid.
Tehke vähemalt 1 safari Private Game Lodges. See annab võimaluse kogeda safarit täiesti teisiti, lähemal loomadele ning sõita mööda maastikku kõikjale savannis.
Võimalusel võtke ette safari ka iseseisvalt. Kui on soov pildistada ja filmida, on see eriti mugav, sest siis saate võtta igat looma vaadeldes endale täpselt nii palju aega, nagu teie vajate.
Muretsege endale Krügeri kaart, seal on asendamatult vajalikke soovitusi ja informatsiooni loomade ning teede võrgustiku kohta.
Nautige, safari on erakorde elamus! Selleks, et pisimured ei kimbutaks, võtke alati kaasa soojad riided, piisavalt vett ja toidupoolist.
Varuge safariks aega. Kuigi see on väga individuaalne, siis ainus mida mina antud reisi puhul kahetsen on see, et me olime Krügeris vaid 4 päeva. Ma oleksin tõesti soovinud safaril käia lausa kaks nädalat.