WOWYAGER
KUI KEHAKULTUS MUUTUB ELUOHTLIKUKS
15. NOVEMBER 2017
Igapäevane ajupesu
Ma külastasin eile üht tuntud toidupoodi ja jäin sõnatuks siseraadios kõlanud reklaami peale. Naisterahvas tutvustas seal uusi iseteeninduskassasid. Ta lausus, et ta on suur magusasõber aga iga kord kui ta šokolaadi ostma tuleb, siis peab ta hirmuga üle õla vaatama, et naabrid ja töökaaslased ei näeks teda magusat ostmas. Nüüd on ta nii õnnelik, sest ta saab kiiresti oma šokolaadid kotti laduda nõnda, et keegi teda oste sooritamas ei näe ja kõik arvavad endiselt, et ta toitub ainult salatilehtedest!
Ma jäin imestusest seisma ja mõtlesin, et misasja ma nüüd ometi kuulsin? Kas päriselt on keegi teinud sellise reklaami?
Neljateistkümne aastane 45kg kaaluv paks
See ei ole tavapäratu, et naisi keha pärast häbistatakse, aga iga kord kui ma kuulen või näen midagi, mis toetab kehakultust, siis ma olen endiselt jahmunud, sest see ei peaks olema normaalsus. Igaüks kes tunneb end süüdi kuna ta sööb midagi, mida peetakse "halvaks" või paksuks tegevaks, siis palun lihtsalt ignoreerige seda. Ühe šokolaadi, burgeri või koogilõigu söömine ei peaks mitte kedagi panema end pahasti või süüdi tundma!
​
Neljateistkümne aastasena olin ma peenike nagu piitsavars. Ma nägin tõesti välja nagu pulk. Olin tol ajal 170 cm pikk ja kaalusin 45 kg. Nüüd olen ma endiselt sama pikk aga kaalun 62 kg. Ja siis, oma 45 kg kaalu juures, pidasin ma end paksuks. Jah, nüüd ei suuda ma ka ise seda uskuda, eriti kui vaatan vanu pilte. Mida ma ometi mõtlesin? Alumistel piltidel saad sa näha 14 aastast "paksu" mind ja 30 aastat õnnelikus kehas mind.
Lisaks 17 kg kaaluvahele, on toimunud ka suurem muutus minus eneses, ma ei tunne enam, et minu kehal oleks midagi viga. Ma tunnen end oma kehas väga hästi! Ma püüan igapäevaselt toituda tervislikult, valmistada toitu kodus ja kvaliteetsest toorainest, aga kui see ei õnnestu, siis ma ei tunne end süüdi, et ma käisin McDonaldsis või sõin õhtul terve lati fueteci vorsti. Ma tunnen end halvasti ainult siis kui ma jätan mõne toidukorra vahele, ja seeläbi oma keha stressi viin.
Minu elus on olnud aeg mil ma kandsin ühte musta pulloveri 2 aastat järjest. Ma ausalt ei liialda. Mu sõbrad viskavad ikka veel selle üle nalja. Sel ajal olin ma inimene kes sõitis luksusautoga ning investeeris kogu oma raha autosse. Olin siis just välja astunud suhtest ning töötasin nina verel, et see auto endale osta.
Mul on üks unistus mida ma olen tõesti pool oma elust soovinud, aga ei ole osanud kuidagi enese jaoks formuleerida. Ma justkui teadsin mida ma soovin, aga pole suutnud aru saada, kuidas see täpsemalt teoks teha. Üks kõige olulisem eelmisel aastal toimunud muutus on, et leidsin oma suuna...
Murdepunkt saabus minu jaoks 26 aastaselt, kui ma naasin puhkuselt. Puhkuse järgselt piinasid mind 3 nädalat järjest meeletud peavalud. Ma ärkasin üles peavaluga, läksin magama peavaluga ning see viis mind lausa agooniasse. Ma tundsin ausalt nagu mu aju oleks paistes.
28-11-2017
Mul oli just eile olukord, kus ma tegelesin ühe lapsepõlves tekkinud haava lahti mõtestamisega. Ma olen pikka aega arvanud, et olen avaliku elu tegelasena kasvatanud endale üsna paksu naha. Kuid täiesti ootamatult tegid mulle väga haiget Taavi sõnad. Tema jaoks siiras soov abistada läks...
Ja uskuge mind, ma olen olnud meister vedeleja. Olid ajad, mil mul oli järjest 3 vaba päeva, ning ma vaatasin praktiliselt ilma pausideta ära 3 hooaega mõnd seriaali. Vahepeal juhtus, et ma ei käinud isegi kodust väljas. Tõeline Netflix and chill unelm.
Pidevad süümepiinad toidu pärast
Kuid aastal 2001 oli minu minapilt täiesti moondunud, tol ajal ma lihtsalt ei saanud sellest aru. Ma arvasingi siiralt, et ma olen paks ja pean alla võtma. Ma mäletan selgelt situatsiooni, kus ma sõin ära terve Geisha šokolaaditahvli ja tundsin end seepärast nii halvasti, et ma läksin 20 km vastupidavus treeningule koos oma sõbrannaga, kes oli tol ajal suusataja. Tema jaoks oli see järjekordne tavaline treening, aga mina ei käinud ju regulaarselt trennis ja minu keha polnud kindlasti sääraseks koormuseks valmis. Mul ei olnud isegi pikaks treeninguks sobivaid jalatseid, aga ma olin valmis tegema mida iganes, et nendest kaloritest vabaneda! Ma mäletan, et juba poolel treeningul olin rampväsinud aga ma pigistasin endast välja kogu energia ja tahtejõu, kuna teadsin, et ma põletan palju kaloreid.
Eluohtlikud kaalualandamise meetodid
Lisaks sain ma hakkama ka paari ekstreemse ja eluohtliku teoga. Kahel korral neelasin ma vatti koos veega, sest ma olin kuulnud, et modellid teevad seda, ning see paneb sind vähem sööma. Ma oleksin võinud surra, aga siis ma isegi ei hoomanud kui ohtlik seesugune tegu on. Ma kuulsin seda idiootsust kusagilt ja võtsin endale pähe, et ma tahan olla ja talitada samamoodi nagu minu tollased eeskujud.
Samuti püüdsin ma endale paaril korral, pärast söögikorda näppe kurku ajada, et toitu välja oksendada. Jumal tänatud, et see ei õnnestunud, sest vastasel juhul oleks minust kindlasti buliimik saanud. Tol ajal tundsin ma lihtsalt süüd peaaegu iga asja pärast mida ma sõin, sest toit viis mind ju kaugemale kaalulangusest.
​
Lapsena ma ei saanud aru, et ma riskin oma elu ja tervisega. Kui halvasti minu eksperimendid oleksid võinud lõppeda ja kui halvasti need lõppevad paljude inimeste jaoks. Kui lihtne on olla noortele eeskujuks ja panna neid tundma ebakindlust, sama lihtne on olla ka halvaks eeskujuks. Ma võin ainult eeldada kust minu väärastunud enesehinnang alguse sai. Kui keegi paneb sulle koolis alandava hüüdnime ja sa näed kõhnu modelle ajakirjades, siis võidki sa hakata soovima, et sa ei oleks see seanina keda koolis narritakse, vaid see imekaunis ja edukas naine ajakirja kaanelt. Ma kahtlustan, et sealt sai minu ebakindluste ja moondunud minapildi tekkelugu alguse.
Ebaterved mõttemustrid
See on põhjus, miks ma ei salli silmaotsaski, kui inimestele söödetakse läbi meedia ideid, et nad peaksid mingil põhjusel end halvasti tundma. Kui kõrge kaal on juba tervisele ohtlik, siis loomulikult peab sellega kiiremas korras tegelema ja seda probleemina käsitlema. Aga sa ei peaks tundma end halvasti iga "ebasobiva" asja pärast mida sa sööd. Esmalt armasta ennast, ära püüa mahtuda "ideaal" mõõtudesse kuhu meid siiamaani lükata soovitakse.
Seesugune mõttemuster kahjustab ainult meid ja takistab meid saamast inimeseks, kes on iseendaga tõeliselt rahul, armastavad end ja tunnevad end oma kehas hästi! Lõpuks algab kogu meie maailm meist enesest!
​
Märkus:
Kui sa vaatad pilte mis ma siia blogipostituse juurde lisanud olen, siis sa näed minu päevitusrante, "vigu" minu kehal - minu nahk ei ole igalt poolt sile, minu kõht näeb välja ümar jne. Aga see olengi mina! Ma ei kasuta Photoshopi enda muutmiseks, mis siis, et ma ei ole modellile kohaselt "täiuslik". Küll kasutan ma Lightroomi, et mängida foto valguse ja värvidega.
Tõesti on raske olla alati endaga rahul, kui igast ajakirjast vaatavad sulle vastu "pefektsed" inimesed. Aga tegelikult ei ole neid ju olemas! Enamikel päevadel armastan ma end koos kõikide oma vigadega ning päevad mil ma end halvasti tunnen, on lihtsalt mööduvad nähtused. Me oleme suurepärased sellistena nagu meie oleme - päris inimesed koos oma imeliste ebatäiustega!