WOWYAGER
MIKS MA NII TIHTI HAIGE
OLEN
22. MÄRTS 2019
Millest algasid minu sagedased haigestumised?
Olen sageli haigestunud kogu oma teadliku elu. Lapsepõlves olid minu mandlid mädased igal kuul ja isegi suvel. Ekstreemsuseni jõudis asi siis, kui ma esimest korda meningiiti haigestusin. Enne kui asi nii hulluks läks, andis tegelikult minu keha mulle juba ammu märku. Tol ajal ei osanud ma neid märguandeid lihtsalt lugeda. Olin 20aastane, just Tallinnasse kolinud, töötasin täiskohaga juhatajana kaupluses, mis oli tol ajal ettevõtte kõige probleemsem pood ning mind saadeti sinna olukorda lahendama. Lisaks olin just astunud ülikooli ning koormus oli ilmselgelt meeletult suur.
Kui tihti olin ma haige?
Mäletan, et olin palavikus ja tõbine üle nädala. Siis tundsin end umbes nädal aega normaalselt ja seejärel kannatasin taas kehva enesetunnet. Et ma olin nii tihti haige, siis loomulikult ei saanud ma kogu aeg haiguslehte võtta, muidu oleksin ilmselt päris kiiresti tööst ilma jäänud ja lisaks koolis lootusetult maha jäänud. Nõnda ma siis sõin lõunaks McDonaldsi friikartuleid, saiakesi, jõin haiguse “peletamiseks” Theraflud, aeg-ajalt enne sauna ka ühe värvilise džinni või siidri ja imestasin, miks enesetunne on kehv ja miks ma nii tihti haige olen. Usun, et sain sellist elu elada umbes pool aastat, kui meningiit mu jalust niitis ja pani oma valikutele tõsiselt mõtlema.
Mida ma oma elus muutsin?
Tol korral tegin ma mõningad muutused, näiteks ei joonud ma enam kunagi Theraflud või džinni, lisaks jätsin päevapealt antibeebipillide võtmise ja vahetasin kogu kodukeemia loodusliku vastu. Kuid kulus veel kaks korda meningiiti, kord seagrippi ja mononukleoosi haigestumist, enne kui mulle asjad päriselt hakkasid kohale jõudma. Suurimaks abiliseks olid nõelravist saadud teadmised. Loe minu varasemat blogipostitust “Kuidas ma vabanesin peavaludest”.
Kui minu pikaajaline suhe purunes ja süda murdus, olin ma oma elu kõige suuremas segaduses. Ma ei saanud aru, mis läks valesti, miks läks valesti, kes tegi valesti, mida oleks saanud muuta ja paremini teha. Aga üsna kohe sain ma aru, et ma tahan neile küsimustele vastuseid leida ja vastuste saamiseks ei kulunudki palju aega...
Lootsin, et järgmine tervendus või kristalliteraapia annab mulle selle kauaoodatud selguse. Võin teile kinnitada, et ma pettusin absoluutselt iga kord ja minus kasvas frustratsioon, depressioon ning sinna juurde tekkis mõte, et mis minul siis viga on, miks minuga neid muutusi ei toimu?
Ma ei kujuta ette kui palju munamaske ma lapsepõlves juustele tegin, unistades, et juuksed kasvaksid tagumikuni nagu minu sõbranna emal olid! Olen alati juuste eest hästi hoolt kandnud, välja arvatud üksikud libastumised. Nagu näiteks siis, kui olin kolmteist ning poe värviga juuksed salaja blondiks värvisin ning endalegi üllatuseks sain pärast esimest pesukorda hoopis kassipissi kollase värvitooni, kuna...
Kuna ma veetsin eelmise aasta jaanipäeva Lapimaal, siis ehk suudan ma kedagi veel inspireerida seda imelist kogemust ette võtma ning 24tunnist päeva nautima minna. Tegelikult käib suvel sealkandis võrdlemisi vähe turiste. Et ma talvist Lapimaad näinud pole, siis saan kiita ainult suvist ja suvine oli lausa nii imeline, et sealt oli raske tagasi tulla, olen nüüd...
Mäletan näiteks aega mil umbes 4 kuud järjest läksin ma igal õhtul hirmuga voodisse, et kui kaua siis täna mul aega võtab, et magama jääda. Võisin olla kuitahes väsinud, mul võis väsimusest tekkida meeletu peavalu või süda pahaks minna aga magama jäämine võttis aega ikka poolteist või kaks või kolm tundi.
Minu põskkoopaga seotud hädade algus
Kuid nõelravi ei päästnud mind kõikidest haigustest. Kolm aastat tagasi käisin Filipiinidel ja jäin rängalt haigeks. Kohalikus haiglas kirjutati mulle välja antibiootikumid, aga kuna haigestusin reisi teisel nädalal ja kaks nädalat puhkust oli veel ees, siis seiklesin poolhaigena edasi ning haigus jätkus koju jõudeski. Nina oli tatine ja mädane. Siselendude ajal nutsin kuna kõrvad valutasid väga rängalt, aga kuna ma ei olnud varem põskkoopapõletikku põdenud, siis ma ei osanud seda kahtlustada.
Alles kodus, kui reisist oli möödas kolm nädalat, aga pea oli endiselt paks ja enesetunne kehv, läksin arsti juurde, kus selgus, et mul on raske kahepoolne põskkoopapõletik ja kusagilt Filipiinidelt üles korjatud kopsuklamüüdia – ei, see ei ole sugulisel teel leviv haigus. Halleluuja! Sain oma haigestumiste listi lisada veel kaks haigust, neist ühe, mille eksistentsist polnud ma isegi varem teadlik.
Sain teada oma nõrga tervise põhjuse
Vaadates seda ebanormaalset haiguste nimistut ilmselt mõistate minu frustratsiooni ja seda, miks ma nõudsin saatekirja immunoloogile. Ma ei ole sellest varem avalikult rääkinud, aga kolm aastat tagasi tehti mulle immunoloogi juures kõik võimalikud testid ning selgus, et mul on IGG alaklassis antikehade puudus, just selles osas, mis on vastuvõtlik ülemiste hingamisteede haigustele. Diagnoosiks - immuunpuudulikkus. Kogu minu haigestumiste ajalugu sai nüüd kõvasti selgemaks.
Antikehade ülekanne võiks olukorda parandada, aga tegemist ei ole protseduuriga, mida tormata tegema riske kaalumata. See on midagi tagasipöördumatut ja elumuutvat ning ma olen otsustanud, et enne kui ma nii suure otsuse vastu võtan, teen maksimaalselt kõik, et ise end terveks ravida. Alustades sellest, et ma elan stressivabalt, vaimses tasakaalus ning lõpetades iga päev enese eest hoolitsemisega.
Põskkoopapõletikust saadud tüsistus
Esimesest põskkoopapõletikust saadik on minu nina limaskest kolmandat aastat turses. Arstid kehitavad õlgu, sest olen katsetanud kõiki turset alandavaid preparaate, aga seni ei ole miski aidanud ning arstide soovitus on operatsioon, mida ma aga teha ei soovi, sest usun, et iga haigus on tagajärg ja kui tegelikku põhjust, mis on vägagi palju seotud meie emotsioonidega, ei tuvastata, jääbki haigus tagasi tulema. Lisaks kardan, et operatsioon ei ole lahendus, sest tihtipeale tuleb turse veelgi tugevamana tagasi ja võib juhtuda, et operatsioonile tuleb minna iga paari aasta tagant. Seetõttu olen otsustanud operatsiooni kaaluda viimase variandina.
Minu talvine nuhtlus
Kuni ma tegelen lahenduste otsimiseks süvitsi iseendaga, ei tohi ma unustada oma füüsise toetamist. Kuna minu nina limaskest on nagu allergikutel ja kogu aeg turses, siis selle turse tõttu koguneb lima põskkoobastes ja viirushaiguse või bakterite ninna jõudmisel liigubki lima turse tõttu põskkoobastesse, kus tekib kohe põletik.
Viimase kolme aasta jooksul olen igal talvel põdenud põskkoopapõletikku vähemalt kolm korda, viimasel aastal lausa seitse korda ning kui olin selle aasta veebruari algusest kolmel korral järjest põskkoopapõletikku haigestunud, otsustasin et mulle aitab.
Kui pikalt peaks toidulisandeid järjest tarbima?
Vaimselt tegelen ma endaga nagunii ja tean, et sisemise rahuni jõudmine võtab aega, aga sama tõsiselt on vaja toetada oma organismi. Senini olen seda teinud erinevate toidulisanditega, mida tarbin iga päev. Toidulisandite valik on samuti väga oluline, sest iga toidulisand ei ole kvaliteetne. Ma olen teinud põhjalikku uurimustööd, et valida endale tõeliselt kvaliteetsed ja puhtad toidulisandid.
Tarbin neid regulaarselt - peale antibiootikumikuuri, stressirohkemat perioodi või lihtsalt nõrga immuunsusega ei aita, kui tarbida toidulisandit kuu või paar. Selleks, et keha jõuaks päriselt taastuda ja tulemused oleksid käega katsutavad, soovitatakse enda organismi toetada vähemalt pool aastat, ideaalis aasta. Kuid loomulikult peab arvestama, et tegemist on toidulisanditega mida ma olen katsetanud enda peal ning mis toimib minul, ei pruugi toimida teistel.
Missuguseid toidulisandeid ma
igapäevaselt tarbin?
Viimased viis kuud olen iga päev tarvitanud just neid toidulisandeid:
D-vitamiin - Tarbin iga päev viimased kaks aastat. D-vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda, osaleb immuunsüsteemi töös, südamelihase talituses, närvikoe toimimises ning aitab verel normaalselt hüübida. Tegemist on meie organismile väga olulise vitamiiniga.
C-vitamiin - Olen katsetanud erinevaid C-vitamiini preparaate, aga liposomaal C-vitamiini preparaat on vaieldamatult parim, see imendub rakutasandil ning keha omastab lausa 98%. Minu kogemus on näidanud talvisel ajal, et kohe kui ma liposomaalse C-vitamiini tarvitamise lõpetan, tuleb ka haigus. Võin tarbida järjest 2 kuud ning mitte haige olla, haigestunud olen just siis kui C-vitamiini kuurist pausi teen.
Omega3 - Vähendab kehas põletikku ja aitab tugevdada immuunsüsteemi.
Immune support - Sõna otseses mõttes immuunsüsteemi tugi. Tugevdab beeta-glükaanide, polüsahhariidide ja antioksüdantide jm ensüümide immuunsust toetavaid omadusi.
MSM – Mitte MMS! Tarbin igapäevaselt juba kuu aega, aitab tasakaalustada pH taset ja toetab immuunsust.
Probiootikumid - Põhimõttelised head bakterid, mis aitavad kehal püsida hea tervise juures.
Symbioflor1 - Tellin antud toidulisandit Inglismaalt. Mõeldud just põletikuliste siinuste raviks, tegemist on probiootikumiga, mis aitab immuunsüsteemi treenida ülemiste hingamisteede haiguste vastu võitlemiseks.
Mida saan ma parema tervise heaks veel teha?
Teadlikuma toitumise, elamise, toidulisandite ja nõelravi abiga olen ma jõudnud selleni, et enam ei ole ma üle nädala haige, vaid üle kuu või kahe. Lisaks olen suvisel perioodil täiesti terve ja eelmisel aastal unustasin pooleks aastaks haigused täiesti, aga meie talvine kliima... See murrab mind kahjuks endiselt maha. Eriti kui samal ajal juhtub elus emotsionaalselt raske periood olema. Kuid elama ju peab ning kuigi arst ütles, et ilmselt aitaks mind Eesti kliimast ära kolimine, tunnen siiski, et miski, mis aitab mul tervem olla, peab mul olema jäänud kahe silma vahele. Seetõttu kaevusin interneti sügavustesse ja hakkasin lugema inimeste kogemusi põskkoopapõletiku seljatamisest.
Nipid põskkoopapõletiku raviks ja ennetamiseks
Leidsin loomulikult palju nippe, mida ma juba tean:
Põsekoobaste soojendamine – seda soovitatakse teha muna või soojendatud meresoolaga. Mina olen astunud sammukese edasi ja tellisin endale Amazonist juba eelmisel aastal Hiina meditsiini TDP mineraallambi, mis on põletikuvastase toimega, ning kui ma parajasti haige olen, siis soojendan sellega oma põskkoopaid kuni 12 tundi päevas.
Ja siis läks asi huvitavaks, leidsin üles need nipid, mis olidki mul kahe silma vahele jäänud:
Nina loputamine meresoola veega – Loputasin juba viimased poolteist aastat oma nina vähemalt korra päevas Neti potiga.
Esimene asi, mida ma valesti tegin, oli kraanivee kasutamine. See on ohtlik, kuna vees leidub väga ohtlikku amööbi, mis toitub ajukoest (Naegleria fowleri). Bakteri teeb ohtlikuks see, kui ta satub ninaõõnde, kust ta saab leida tee ajukoeni. Kraanivee joomine meid selles osas kuidagi ei mõjuta. Ning kuigi 99,8% juhtudest on ka kraaniveega nina loputamine täiesti ohutu, ei taha meist keegi olla see 0,2% kes bakteriga kokku puutub. Nina loputamisel peaks alati kasutama läbi keedetud või destilleeritud vett.
Teine suur viga oli tavalise Himaalaja soola kasutamine. Ainult soola kasutamine kuivatab nina limaskesta ning ma tegin iseendale sellega suure karuteene, sest minu niigi turses limaskest ei vajanud kindlasti lisa ärritajat. Soovituslik on kasutada spetsiaalseid nina loputamiseks mõeldud soolasegusid, mis sisaldavad lisaks soodat, kaaliumkloriidi ja kaltsiumkloriidi. Või siis teha ise segu sooda ja Himaalaja soolaga.
Neti pot puhastab veega nina gravitatsiooni abil, aga see ei uhu kõiki potentsiaalseid haiguse tekitajaid ja lima ninast välja. Selleks, et tõesti sügavuti puhastada ja lima välja saada, soovitatakse kasutada spetsiaalset nina loputamiseks mõeldud masinat, mis vibreerib ja on nö survepesu ninale. Vibratsioon on sama kiirusega nagu meie ninas asuvad karvakesed (celia) loomulikult vibreerivad, seega aitab vibratsioon taastada nina karvakeste loomuliku kaitsevõime, sest kui nina limaskest ei ole terve, siis ei püüa ka karvakesed kinni haigustekitajaid. Mina valisin endale Sinupulse Elite masina, mida peetakse turu parimaks.
Suuhügieen – kuigi ma ei kujutaks ette elu nii, et ma ei pese hambaid hommikul ja õhtul, ei mõelnud ma oma suuhügieeni peale rohkem. Eriti sellele, mida ma saan veel parandada ja kui suurt rolli see minu heas tervises mängib. Bakterid ja sülg on kaks peamist komponenti meie suus olevas mikrobioloogias ja mängivad kasulikku ja olulist rolli immuunsüsteemi toimimises. Meie suu mikrobioloogial on võimekus olla meile kahjulik, kui me ei hoolitse oma suuhügieeni eest. Korralik suuhügieen hoiab kahjulikud mõjutajad kontrolli all ja hoiab ära haigustekitajate edasikandumise, mis omakorda aitab meil terveks jääda ka siis, kui haigustekitajatega kokku puutume.